Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Saadik küsis kiirtestide eestikeelse õpetuse puudumise kohta, peaminister kiitis vastuseks koole

10.11.2021
Läbikukkunud Kaja Kallas
© Uued Uudised

Peaminister Kaja Kallas pole küll selgeks saanud riigi valitsemist, kuid on koalitsioonipartnerilt Jüri Rataselt ära õppinud selle, kuidas pika jutuga mitte midagi öelda.

Riigikogu valitsuse infotunnis küsis EKRE saadik Helle-Moonika Helme: “Mulle on kirjutanud inimesed, et nendel testidel, mis eelmisel nädalal koolidesse-kodudesse saadeti, puudusid eestikeelsed märgistused ja kasutusjuhend ning puudus ka ohutusjuhend. Need testid olid ju ette nähtud professionaalseks kasutuseks, samas läksid nad otse laste, alaealiste kätte kasutusse. Nüüd on selgunud, et ka üldse ilma kirjaliku eestikeelse juhendita. Meil on olemas seadused, mis näevad ette väga kindlad reeglid meditsiiniseadmetele, mida need testid on, ja eriti nende kasutusjuhenditele, mis peavad olema eesti keeles. Kuidas sai nii juhtuda, et käibesse sattusid testid, mis ei vasta seaduses ettenähtud reeglitele? Kuidas valiti välja pakkuja ja miks ei olnud mingit kontrolli selle üle, kas testid vastavalt seaduses sätestatule?”

Peaminister Kaja Kallas kiitis hoopis koole: “Aga tulles nüüd proua Helme küsimuse juurde, siis nende testide tegemine minu teada on kõik täpselt ühesugune ja üsna lihtne. Mina saan aru, et saadeti ka videomaterjal, kuidas seda testi tehakse. Ja kui ma vaatan seda tagasisidet, siis tagasiside koolidest on olnud valdavalt positiivne, st lastele meeldis see, isegi mõnes koolis ma nägin, kui jagati, kuidas kooli õpetajaid sellesse suhtuvad, et see on kogemusõpe – me õpime, mis on katsuti, mis on testi tulemus, mis on test jne. Ma saan aru, et nende testide puhul on just see, et nad ei ole kuidagi invasiivseid, vaid tegelikult nina eest korjatakse seda proovi, ja need testid on olnud lihtsad teha ja lihtsad kasutada. Ja nagu ma ütlesin, ka uuringud, mis on nüüd nendes koolides läbi viidud, vastused kogu sellele testimise protseduurile esitas 431 kooli ehk 83,4% üldhariduskoolidest. Ja siin on olnud tagasiside pigem positiivne. Toodi välja seda, umbes pooled vastanutest tõid välja, et testimine on sujunud hästi, tõrkeid ei ole olnud. Ja toodi ka välja seda, et kui algul oligi testimistega seotud ärevust ja segadust palju, siis tegelikult läks testimine iga korraga järjest sujuvamaks, kiiremaks. Tagasisides ütlesid ka koolid, et sellise kiirtestimisega peaks jätkama.”

See sundis rahvasaadikut protseduurilise küsimusena nentima: “Ma tean seda, et küsija küsib seda, mida ta küsib, ja vastaja vastab seda, mida ta vastab, aga ma küsisin seda, miks need testid ei vastanud seaduses sätestatule. Ma saan aru, et me kõik saame ka aspiriini võtmisega väga hästi hakkama ja me oskame seda, aga kõikides aspiriini pakkides on seaduses ette nähtud kasutusjuhendid ja nende eestikeelsed osad. Ma küsisin selle kohta, miks ei olnud eestikeelseid märgistusi ja, kasutusjuhendeid, ei olnud ka eestikeelseid ohutusjuhendeid. See oli mu küsimus. Kuidas see sai juhtuda?”

Esimees Jüri Ratas: “Jah, aitäh! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise.” Vastust eestikeelsete juhendite puudumise kohta ei tulnudki.

Helle-Moonika Helme juhtis hiljem tähelepanu ka sellele, et kuigi Reformierakonna haridusminister Liina Kersna väidab, et kiirtestide tarnija Selfdiagnostics valiti välja sellepärast, et testidega oli väga kiire, kasutati reformierakondlasest direktoriga Inglise Kolledžis aprillis toimunud COVID-19 antigeeni kiirtestidega õpitegevuse korraldamise pilootprojektis samuti Selfdiagnosticsi antigeeni kiirtesti.

Allikas: stenogrammid