Sada ja üks aastat tagasi vaikisid Vabadussõja relvad 

Täna kell 10.30 möödub sada ja üks aastat relvarahu kehtima hakkamisest Vabadussõjas. Õnneks relvad uuesti kõnelema ei hakanudki ning kuu aega hiljem, 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping, mis avas tee Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.

Meie kohus tänases Eestis on meeles pidada neid, kes enam kui saja aasta eest meie vabaduse eest oma elu hinnaga seisid. Vähim, mida me nende sangarite heaks tänasel päeval teha saame, on süüdata küünlad ning asetada pärjad nende rahu- ja mälestuspaikades üle maa.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ja hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all ning ka edasistes lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Igavene au Eesti eest langenutele!