16.04.2020
Koroona jääb endiselt maailma üheks suurimaks probleemiks. Pilt on illustratiivne.
Mitmel pool Euroopas on juba märgata soovi koroonaviiruse levikust põhjustatud piirangute leevendamiseks, ning sama mõeldakse vaikselt ka Eestis.
Rahvusringhääling kirjutab sellest, mida valitsus näeb esmavajalikuna eriolukorra ja piirangute lõdvendamisel ning nende hilisemal lõpetamisel. Esialgu peetakse olulisteks seitset momenti, millest otsused sõltuvad.
Esiteks: teadaolevate nakatunute üldarv. Teiseks: haiglaravile pandud nakatunute arv. Kolmandaks: juhitaval hingamisel olevate nakatanute arv. Need on kolm momenti, mille stabiilne langus on esmatähtis piirangute leevendamisel.
Neljandaks on olukord plaanilise raviga, ehk tavapatsientide haiglasse pääsemise järjekorra pikenemine üle kriitilise piiri. Viiendana on nimetatud isikukaitsevahendite olemasolu ja riigi nähtavat valmisolekut järgmise võimaliku viiruspuhangu tõrjumiseks.
Kuuendana on märgitud majanduse olukorda, sealhulgas töötuse määra. Seitsmendaks on rahva vaimne valmisolek taluda piiranguid. Praegu näitavad avaliku arvamuse küsitlused, et inimesed toetavad eriolukorda, kuid see ei pruugi kestma jääda.
Muidugi tuleb piirangute leevendamisel ja lõpetamisel jälgida paljusid erinevaid tegureid, kuid eelnimetatud on neist ühed olulisemad.