Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Sinine Äratus: peatagem Venemaa põlisrahvaste genotsiid!

-
28.05.2020
Venemaa põlisrahvaste aktivist Albert Razin hukkus udmurtide eest võideldes. Reformi- ja Keskerakond sülitasid täna tema mälestuse peale.
© Sotsiaalmeedia

EKRE noorteliikumine Sinine Äratus juhib üldsuse tähelepanu Putini režiimi aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud. Sinine Äratus rõhutab, et ajalooliselt vaid riigi lääneosas asunud vene rahvas ei saa end pidada kogu Moskva impeeriumile allutatud tohutu territooriumi ainsaks peremeheks.

“Me ei seisa Venemaa vähemusrahvuste eest nende tagakiusatuse, vähemuseks olemise või lihtsalt opositsioonilisuse pärast, vaid eelkõige seetõttu, et tegemist on põlisrahvastega, kes on omal maal elanud tuhandeid aastaid, ja kelle vabaduspüüe väärib tunnustamist,” ütleb Sinise Äratuse aseesimees Fedor Stomakhin.

Oluline osa venestamisprotsessis on põlisrahvaste omakeelse hariduse sihipärasel hääbumisel. See on eriti hoogustunud alates 2018. aastast, kui võeti vastu Venemaa Föderatsiooni haridusseaduse muudatused, mis takistavad haridusasutustes rahvuskeelte õppimist ja õpetamist.

Rahumeelseid meeleavaldusi põlisrahvaste toetuseks on Venemaale omaselt sisejulgeolekujõude poolt takistatud ja maha surutud. Nii aeti võimude poolt aastail 2017–2018 mitmel korral laiali omakeelse hariduse kaitseks korraldatud meeleavaldused Kalmõkkias Elistas, Baškortostanis ja Tatarstanis. Inguši massiprotestide juhid langesid 2018. aastal võimude poolt tagakiusamise ohvriks.

Venemaa võimud ei austa ka põlisrahvaste õigust saada osa oma kodumaa loodusressursside kasutamisest. Tihti koguni soodustatakse loodusvarade ja põliste pühapaikade hävitamist. Nii näiteks päädis võimude tegevusetus 2018. aastal Burjaatia metsade laiaulatusliku hävitamisega.

Põlisrahvaste õiguste kaitsmine on Venemaal keeruline, kuna selle poole püüdlevad ühingud langevad järjest repressioonide ohvriks. Keelatud on luua erakondi, mille eesmärgiks on põlisrahvaste huvide eest seismine.

Alates 2006. aastast on keelatud või ekstremistlikuks kuulutatud järgnevad põlisrahvaste organisatsioonid: Burjaadi Rahvuskongress, Tatari Avalik Keskus, Tatari noorsooühing Azatliq, Tšuvaši Rahvusliku ja Kultuurilise Taassünni Ühing, noorteühing Nuori Karjala, kalmõki represseeritud rahvaste fond.

Ekstremismiparagrahvi kasutatakse Venemaal ka põlisusu tagakiusamiseks. Nii on ekstremistlikuks kuulutatud ja keelustatud näiteks mari põlisusu pühakirjad.

Venemaa võimude poolt on represseeritud ja vangistatud järgnevaid põlisrahvaste õiguste eest võitlejaid:

teadlane ja burjaadi rahvusliku liikumise Negado esimees Vladimir Hamutajev (sunniti kodumaalt lahkuma 2013);
tatari rahvaesinduse esimees Fauzia Bairamova (vangistatud 2014);
tatari rahvusliku liikumise juht Rafis Kašapov (vangistatud 2015);

burjaadi ühenduse Burjad Soel esimees Bulat Sagina (vangistatud 2015);
tšerkessi rahvuslased Ruslan Gvašev ja Šamsudin Negutš (vangistatud 2017);
tšetšeeni inimõiguslane Ojub Titijev (vangistatud 2018);

inguši massiprotestide eestkõnelejad Angela Matijeva ja Zafira Sautijeva (represseeritud 2018);
tatari noorsooühingu Azatliq liige Batõrhan Agzamov (represseeritud 2019);
ühenduse Baškort juht Fayeel Alsõnov (represseeritud 2019);

baškiiri aktivist Airat Dilmuhamedov (vangistatud 2019);
kalmõki aktivistid Batõr Boromannajev, Vladimir Dovdanov, Badma Bjurtšijev ja represseeritud rahvaste fondi esimees Arkadi Gorjajev (vangistatud 2019);
jakuudi šamaan Aleksandr Gabõšev (vangistatud ja psühhiaatriahaiglasse paigutatud 2020).

Põlisrahvaste eestkõnelejate mõrvad ja inimröövid on samuti Venemaal tavaliseks nähtuseks, mida võimud keelduvad korrektselt uurimast. Olulisemate seas tuleb välja tuua tšerkessi noorteliikumise Adõgee Khase aktivisti Aslan Žukovi (2010) ja inguši rahvuslase Muslim Hašagulgovi (2018) mõrvad, Burjaatia inimõigusliikumise Erhe asutaja Jevgeni Hamaganovi mõrvakatse (2015) ning inguši aktivisti Rustam Lianovi röövimine (2018).

Venestamise tulemusena on põlisrahvad viidud meeleheitlike sammudeni, nagu udmurdi teadlase ja rahvuslase Albert Razini enesetapp (2019).

Rahvusvaheline genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon, millega on liitunud ka Venemaa, defineerib II artiklis genotsiidina tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, sealhulgas üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist.

Putini režiimi venestamispoliitikat viiakse ellu ilmselge kavatsusega kaotada põlisrahvaste rahvuslik, etniline ja mõnel juhul ka usuline eripära, mistõttu vastavalt rahvusvahelisele õigusele on Venemaa süüdi põlisrahvaste genotsiidis.

“Kramplikult repressiivsetel sammudel on kombeks esile kutsuda vaid meeleheitlikumat vastupanu. Kas olude kokkulangevus – tagakiusamine ja keskvalitsust äkitselt nõrgestanud koroonakriis – sütitavad Venemaa põlisrahvaste seas uue rahvusliku ärkamise?” spekuleerib Fedor Stomakhin.