25.07.2018
Kas iga Euroopa liitu siseneja ikka peab saama kohe täiusliku teenindamise?
Eesti riigivõim ei taha migratsioonist kui probleemist eriti rääkida, kuid võõraste tulekuks valmistub samas aktiivselt.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) otsib avaliku hankega projekti “Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja tagasipöördujatele” jaoks Eesti mõistes haruldaste ja eksootiliste keelte tõlke. Iseenesest polegi selles midagi halba, vaid keelespetsialiste ongi vaja — kagupiiril kinni peetud egiptlased, bengalid ja teised sissetungijad olevat olnud padu-umbkeelsed.
Teine moment seisab aga selles, et kas igast eksootilisest riigist saabuja peaks ikkagi saama omas keeles suhelda? Eestis tõrjuvad vene ja inglise keel eesti keelt jõuliselt välja ja pole märgata, et ema- ja riigikeele kaitsmisele väga rõhku pandaks. Ehk alustaks hoopis eesti keele kasutusala laiendamisest?
Pealegi lähtub selline keelespetsialistide nõudlus eeldusest, et Eesti jookseb tõlkevajajaid täis, sellist arengut aga tuleb igal juhul vältida ja migrandid juba piirilt tagasi saata. Igal juhul pole mõttekas hakata Eesti riigi niigi nappi raha India taganurgast tulnud migrandile täiusliku teenuse osutamisele raiskama hakata. Siit kumab läbi Lääne-Euroopas nii tavaliseks saanud tendents, et võõrad peavad saama rohkem tähelepanu kui omad.
Eriti soovitaks tähelepanu pöörata asjaolule, et hea teenindamise ja rahvusvahelise kaitse osaliseks saavad inimesed, kes ei oska inglise keelt ega oma järelikult ka Lääne ruumis arvestatavat haridust — millal need inimesed nii keele- kui tööoskuste poolest kunagi üldse tööturule jõuavad? Poputame sotsiaalabi pikaaegseid tarbijaid?
Projekti sihtkeelteks on albaania, bambara (kõneletakse peamiselt Malis), dari/farsi (kõneletakse Iraanis, Pakistanis ja Afganistanis), gruusia, hiina, hindi, kurdi/kurmandži, kurdi/sorani, nepali, puštu (kõneletakse Afganistanis ja Pakistanis), singali (kõneletakse Sri Lankal), somaalia, tai, tamili (kõneletakse Indias), tigrinja (kõneletakse Etioopias ja Eritreas), urdu (kõneletakse Pakistanis ja Indias), vietnami, usbeki, pärsia, türgi, panjami/pandžabi (kõneletakse Indias ja Pakistanis), bengali (kõneletakse Bangladeshis ja Indias) keeled, kirjutab ERR.
Projektijuht, PPA peaspetsialist Ege-Lii Luik ütles ERR-ile, et projekt võiks tagada kiirema tõlgi leidmise, millega saab vältida olukordi, kus tuleb kaasata Eestis kinnipidamiskeskuses viibivaid haruldast keelt kõnelevaid inimesi, et nad vahendaksid suhtlust näiteks rahvusvahelise kaitse taotlejate ja keskuse töötajate või meedikutega. Ta rõhutab just rahvusvahelist kaitset, mis tähendab, et Eesti valitsus arvestab selle pakkumise suureneva vajadusega — sellele viitab ka lause “projekti põhirõhk on jäänud samaks, kuid on üle vaadatud ka keelte suunad arvestades prognoose ja praeguseid vajadusi.” Paljutähenduslik on rahastajate nimistu — projekti kaasrahastavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ja sotside juhitav siseministeerium.
Eesti riigivõim valmistub seega massiimmigratsiooniks, kuid rõhku ei panda mitte selle tõrjumisele ehk piirikontrolli tõhustamisele ja illegaalide tagasisaatmisele, vaid rahvasterände vastuvõtmisele. Päris huvitav aga on ERR-i vastavasisulise loo juures asuva foto pildiallkiri, mis on eriti tähenduslik: “Kakskeelsed lapsed lahendasid ülesandeid paremini kui ükskeelsed.”