Siseminister Mart Helme: sisekaitse reserv on kiireks reageerimiseks ootamatute kriiside korral

Siseminister Mart Helme on näidanud ennast tegutseja, mitte vabandajana. Pilt on illustratiivne.

Hiljuti rääkis üks sallivuslaste seltskond müütilisest Helme eraarmeest ja siseminister andis neljapäeval väikese ülevaate sellest, millega tegu on.

Augustis teatas siseministeerium sisekaitse reservi loomisest, mis aitaks kriiside korral tagada kiiremas korras julgeoleku. Eelarve selleks on 20 miljonit eurot, kuid siseminister Mart Helme ei öelnud Delfi ajakirjanikule, kust raha võetakse.

“See pole mingi Helme eraarmee, nagu mõned hullud on püüdnud ajakirjanduses presenteerida,” teatas siseminister Mart Helme. “Teeme lähinädalate jooksul pressikonverentsi, kus selgitame, mis asi see müütiline eraarmee on. Kogu töö on lõpusirgel ja me leiame reservidest need 20 miljonit.”

Mart Helme sõnul on sisekaitse reservi vaja näiteks olukorras, kus mõnes naaberiigis on loodus-või tehnoloogiline katastroof, ja ühtäkki on tegemist tuhandete inimestega, kes tahavad Eestisse tulla. “Siis tuleb piirivalvet tugevdada, menetleda sadade, võib-olla ka tuhandete kaasusi, leida neile peavari, neid toitlustada, kord tagada,” kirjeldas ta.

Teine ohutegur on massirahutused, kuhu sekkuvad rohelised mehikesed, ja siis võib juhtuda, et NATO ütleb: see on riigi siseasi, meie teid aidata ei saa; kaitseväge ei saa seadusega rakendada, sest see pole otsene sõjaline konflikt, Kaitseliit aga on vabatahtlik üksus, kus mehed tegelevad riigikaitsega töö kõrvalt.

“Sisereserv kui siseriiklik üksus võtaks selle probleemide puntra lahendada. See on kulukas, aga riik peab olema valmis ennast kaitsma,” täpsustas Helme. “Kolme mere initsiatiiviga on 12 riigipead Eestisse tulemas, neid on vaja turvata, mõnikord on vaja iga piirimeeter kinni panna, aga praeguste jõududega on see väga raske. Kui meil on professionaalne üksus, mis on välja õpetatud tegelema nende väljakutsetega, siis saame need inimesed suunata kiiresti sinna, kuhu on vaja.”

Siseministri sõnutsi on 20 miljoni leidmiseks kõik analüüsid on tehtud. “Me peame muretsema relvastuse, varustuse, kaasajastama väljaõppe – tegu on küll reservi kaasamisega, aga kõik see maksab,” lisas ta.

Ajakirjaniku küsimusele, mille arvelt need 20 miljonit ikkagi tulevad, vastas Mart Helme, et riigieelarve pole selline nähtus, kus kõik peab tulema millegi arvelt. “See on prioriteetide küsimus ehk see, mida peame tähtsaimaks. Laual on idee teha riigieelarve audit. Vaatame üle, kui palju on üldse riigieelarves selliseid kulusid, mis on seal tiksunud aastaid ja aastakümneid, mis kunagi olid vajalikud, aga tänasel päeval enam pole, vaid on stagnatsiooni ja inertsi tunnusteks,” selgitas Helme. “Raha leidub alati,” lisas ta.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga