Siseminister Mart Helme soovib parandada PPA lennusalga võimekust

Eesti,
©Siseministeerium
Siseminister Mart Helme merepäästeõppusel. Pilt on illustratiivne.

Siseminister Mart Helme tutvustas neljapäevasel valitsuskabineti istungil ettepanekuid, kuidas parendada riigi õhusõidukite teenust ja millised on riigi lennuvõimekuse lisavajadused kümne aasta perspektiivis, muuhulgas näeb kava ette politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalga võimekuse tõstmist.

Siseministeeriumi algatusel moodustati 2019. aasta septembris riigi õhusõidukite ekspertrühm, mille eesmärgiks oli lennuvahenditega osutatavate teenuste osas töötada Eesti jaoks välja optimaalseim lahendus vähemalt kümneaastase tulevikuperspektiiviga.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Siseminister Mart Helme sõnul on ekspertrühma arutelu tulemusena tarvilik parandada PPA lennusalga kopterite saadavust, sealhulgas kopterite ööpäevaringse 15-minutilise valmisoleku juurutamiseks ja tagamiseks. „Selleks vajab PPA ühekordselt koolituskuludeks üks miljon eurot ning täiendavate pilootide ja tehnikute personalikuludeks 0,5 miljonit eurot aastas,“ ütles siseminister.

Teise olulise ettepanekuna tõi Helme välja vajaduse suurendada kopterivõimekust ja sealhulgas tähendaks see liitumist Euroopa Liidu liikmesriikide ühisvõimekusega (rescEU). „RescEU kopteri peamine kasutuseesmärk oleks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide metsatulekahjudele reageerimine,“ selgitas siseminister.

Samuti peab siseminister vajalikuks riigi lennuvõimekuse tagamise ja kasutamise efektiivsuse tõhustamist. „Praegu omavad ja käitavad mehitatud lennuvahendeid PPA, kaitsevägi ja maa-amet. Selleks, et riigis oleks lennuvahendite kasutus maksimaalselt tõhus, tuleks välja töötada protseduurid ja tehniline võimekus lennuvahendite ristkasutuse võimaldamiseks,“ märkis Helme.

Siseminister tõi välja ka vajaduse arendada välja kiirabilendude teenus. „See suurendaks ajakriitilist ravi vajavate patsientide ellujäämise ja paranemise tõenäosust. Kiirabikopteri teenuse kasutusele võtmine võimaldaks hoida pikemas perspektiivis kokku tervishoiuteenuste kulusid alates kiirabi valdkonnast kuni haiglate erinevate meditsiiniseadmete hangete otsusteni olukorras, kus kiirabikopteri abil on võimalik tagada ajakriitiliste patsientide kiire transport raviks vajaliku tasandi raviasutusse,“ märkis Helme.

Siseminister tegi ka täiendavad ettepanekud, et tagada PPA kopterite püsiv hooldus ja tehnilise võimekuse arendamine. Selle täiendavaks maksumuseks on seitse miljonit ja võimekuse tagamise kulu iga-aastaselt 1,6 miljonit eurot. Samuti leidis minister, et vajalik on ka laiapinnalisemalt kasutusele võtta mehitamata õhusõidukid.

Ekspertrühma tegevust koordineeris ja rahastas riigikantselei. Ekspertrühma töös osalesid siseministeeriumi, kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, maa-ameti, terviseameti ning Lennuliiklusteeninduse AS-i esindajad.

Arutelude ja rahastamise kaalumisega minnakse edasi riigi eelarvestrateegia (RES) 2021–2024 koostamise käigus septembris. (BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused