Sõna on vaba ainult siis, kui see ERR-i nõukogu uusi liikmeid laidab

Raul Rebase sõnavõtt ERR-i nõukogu uute liikmete teemal tõendab veelkord, et asi ei ole mitte mõne uue liikme kompetentsis, vaid selles, et ühe uue liikme nimi on Peeter Espak.

Kuigi Rebane ütleb, et ainus ekspert kolmest on Priit Hõbemägi, ei võta ei tema ega ka keegi teine kritiseerijatest ette majandusteadlast Viktor Trasbergi, vaid ikka tuleb jutuks konservatiivsete vaadetega orientalist Peeter Espak, kes on ka liberaalsete vaadetega inimestele vastumeelse MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut juhataja.

Mõlema viimatinimetatud mehe kohta kirjutab Vikipeedia nii: “Peeter Espak on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni peamiselt Lähis-Ida religiooni, mütoloogia ja ajaloo teemadel. Kirjutanud rohkelt esseesid, ajaleheartikleid ja arvamusi Eesti ajalehtedes ja ajakirjades” ja “Viktor Trasberg on avaldanud arvukalt artikleid ja kommentaare (Vikerraadio päevakommentaar) majandusteemadel.”

Nagu näha, on mõlema mehe ajakirjanduskogemus sarnane, aga rünnaku all on vaid Peeter Espak. Tegelikult võiks ju Rebase endagi kohta öelda, et tema ajakirjanduskogemus piirdub vaid spordi kajastamisega ja küsida, et mis ekspert on tema poliitteemalises ajakirjanduses.

Rebane tuletab meelde Rein Langi, kes väitis “Olekski absurdne loota, et poliitikud valiksid ringhäälingunõukogusse eksperte, kelle maailmavaade oleks vastupidine nende omale ja neljapäevane tulemus oli oodatav.”

Seejuures naeris Lang Rebase sõnutsi välja võimaluse, et poliitikud käituksid mingi kõrgema eetilise põhimõtte alusel, loomulikult toimivad nad vastavalt erakonna huvidele. “Päris kurb lugu, aga ilmselt Lang asja tunneb, tema poliitiline kogemus on väga suur,” väidab Rebane.

Siinkohal on Rebane enda teadmata märki tabanud: reformierakondlane Rein Lang teab kahtlemata hästi, kuidas poliitikud ERR-i nõukogusse ja teistesse organitesse oma inimesi sokutavad, sest oravapartei tegi seda kogu oma valitsemisaja. Või tahab Raul Rebane väita, et enne Jüri Ratase valitsust valiti ERR-i nõukogu liikmeteks ainult apoliitilised eksperdid ja alles nüüd on hakatud poliitilisi eelistusi tegema?

Kolmapäevases valitsuse infotunnis ütles peaminister Jüri Ratas, et ERR-i nõukogus on varemgi asjatundjana olnud erakondade liikmeid ja tõi nimeliselt välja Reformierakonda kuuluva Paavo Nõgene, kes oli nõukogus nii kultuuriministeeriumi kantsleri kui ka Tallinki juhina.

Rebane ei taha ilmselt tunnistada, et ERR-i nõukogu on alati osaliselt poliitilistel alustel valitud ja selle tulemusel on rahvusringhäälingust juba varem saanud kallutatud institutsioon, mis on upakile just opositsiooni poole – näiteks Toomas Sildami sotsialistlik kalle on küll väga märgatav. Täpsustatult – Raul Rebasele ja teistele kriitikutele ei meeldi, et varem upakile aetud ERR-i hakatakse nüüd pisut tasakaalu viima – nemad tahaksid ikka ise tüüriratta juures olla.

“Ringhäälingunõukogu /…/ koht annab võimaluse proovida suruda oma erakonna poliitikat suuremas mahus ERR-i kanalitesse,” väidab Rebane, kes eelistab ilmselt mitte näha Reformierakonna kauaaegseid oravakõrvu ERR-is – kui võrrelda näiteks reporter Johannes Tralla suhtumist intervjueeritavasse Kaja Kallasesse või näiteks Martin Helmesse, mis on nagu öö ja päev.

Samas on nõukogu koosseis üsnagi laia kandepinnaga – ega viimati valitud Priit Hõbemägi on samuti suhteliselt valitsuskriitiline, eriti EKRE rolli osas.

Raul Rebane arvab lisaks, et ta on peale “meediaeksperdi” veel ka kehakeeleekspert, sest igastahes väidab ta: “Oli kurb vaadata komisjoni esimehe Aadu Musta intervjuud ETV-s, kus ta üritas kuidagi seda määramist õigustada, aga oli selge, et tal oli piinlik.” On inimesi, kes võtavad endale õiguse kirjeldada teiste inimeste väidetavaid tundeid pelga visuaalse vaatluse põhjal.

Ebaeetiline on ka väita Viktor Trasbergi ja Peeter Espaki määramise peale, et “kui olukord nõuab, siis vajadusel sokutatakse suvalisse nõukogusse kasvõi onu Heino ja seda kutsutakse poliitikaks. /…/ Kraadiklaasi ostmine ei tee veel arstiks, teleka vaatamine ringhäälinguasjatundjaks.” Vähemalt niipalju võiks eksspordireporteril olla lugupidamist kahe teadlase vastu, et nende määramist mitte sedasi iseloomustada.

Tegelikult võiks ju küsida – miks ei sobi Peeter Espak ja Viktor Trasberg ERR-i nõukogusse? Kui võtta aluseks seesama Rein Lang, keda Raul Rebane eeskujuks toob, siis too on olnud kultuuri- ja justiitsminister ning siseministri kohusetäitja. Lang on seega meister igal alal (nagu enamik RE endisi ministreid), sobib igasse ametisse, aga Espak ja Trasberg, kel on meediatöös kogemus ikkagi olemas, ei sobi järsku ERR-i nõukogusse?

Kui vaadata Eesti Rahvusringhäälingu seadust, siis ütleb see: nõukogu planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab Rahvusringhäälingu juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Nõukogu ainupädevusse kuulub: 1) Rahvusringhäälingu finantsplaani kinnitamine, taotluse esitamine valdkonna eest vastutavale ministrile Rahvusringhäälingule riigieelarvest toetuse saamiseks, eelarve kinnitamine ning selle täitmise järelevalve; 2) Rahvusringhäälingu siseauditi eeskirja ja siseaudiitori tööplaani kinnitamine; 3) Rahvusringhäälingu vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 4) Rahvusringhäälingu eelarve täitmise poolaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamine; 5) Rahvusringhäälingu struktuuri kindlaksmääramine; 6) Rahvusringhäälingu programmide arvu suurendamine; 7) käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide ja ülesannete täitmise järelevalve.

Kui vaadata seda tööpõldu, siis miks ei peaks nõukogusse sobima Viktor Trasberg ja Peeter Espak, ja milles on Priit Hõbemägi neist nii kõvasti üle?

Raul Rebane kasutab kriitikas Jaak Madisoni ja Martin Helme sõnu: “Ehk saab selle asutuse ka lõpuks neutraalsemaks kallutatud” ja lisab oma kommentaari “Enam isegi ei teeselda mingeid vaba ajakirjanduse põhimõtteid, nõukogu liikme eesmärk on kallutada.”

Kibedas kritiseerimisehoos jääb Rebasel märkamata sõnaühend “neutraalsemaks kallutatud” – see ei tähenda mitte uut kusagile kaldu minekut, vaid just tasakaalu.

Pealegi lisab Rebane: “Valijatel võib siiski olla illusioon, et äkki kõikidel ei ole isiklik südametunnistus erakondlikuga asendunud. Ka minul on.” Paraku ei ütle Rebane, millise erakonna südametunnistus tal on, aga seda saab aru sellest tõrvast, millega ta Ungari üle valab.

Rebane soovitab president Kaljulaidile, et “kui see sviiter on alles, võiks selle puhtaks pesta ja valmis panna, varsti võib uuesti vaja minna.”

Jutt käib mõistagi dressipluusist tekstiga “Sõna on vaba”, mille sõnumi lörtsis riigipea kohe Riigikogu saalis ära, sülitades ühe siiani kohtuotsuseta ministri süütuse presumptsioonile, ja näidates, et vaba on ainult presidendiga kaasahõiskav sõna.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane üritas musta valgeks rääkida, aga nii kaugele tema eksperdivõimed siiski ei ulatunud – tuli järjekordne läbipaistev ahastuskarje selle üle, et sõna ERR-is võib vabamaks muutuda.