Spiiker Henn Põlluaas kritiseeris Inimõiguste Keskust täiesti põhjendatult

Eesti Inimõiguste Keskus üritab endiselt tõestada, nagu oleks nende tegevuse taga vaid inimõiguste tagamine, kuid nende seotus neomarksistliku ideoloogiaga paistab keskuse tööst igal sammul silma.

Inimõiguste Keskus kirjutas sotsiaalmeedias, et Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) levitas ETV saates “Esimene stuudio” valeinfot ning inimõigusorganisatsiooni ründamine on enesele jalga tulistamine.

Põlluaas ütles ERR-i väitel neljapäeval eetris olnud “Esimeses stuudios”, et Inimõiguste keskus korraldab pagulaste sissevedu ning seetõttu tuleks keskuse rahastamise vajadust tõsiselt kaaluda. “Nad sellest toituvad ja aitavad nendel Eesti riigi vastu kohut käia. Kui me vaatame, kust need rahad tulevad, siis hasartmängu nõukogust ja mitmelt poolt mujalt, millel ei ole mingit põhikirjalist õigust selliseid ühinguid toetada. Kuna need on siiamaani olnud sotside haldusalas, siis seal võib tõepoolest sellist korruptsiooni hõngu tunda,” rääkis Põlluaas ERR-i kirjeldust mööda.

Need Henn Põlluaasa nimetatud jutud ei ole mingi väljamõeldis: meedia kirjutas aastaid tagasi sellest, kuidas Inimõiguste Keskus soovitas riiki saabunud pagulasel keelduva otsuse korral kohtu poole pöörduda – seega töötab üks organisatsioon vastu riigi otsustele. Keskus sai tuntuks ka pealekaebamisäpi juurutamisega, saades nimeks Gaystapo.

Eesti Inimõiguste Keskuse enamus rahastusest tuleb erinevatest rahvusvahelistest ning Eesti-sisestest kõigile avatud projektikonkurssidel osalemisest ning annetustest, teatab Inimõiguste Keskuse koduleht. MTÜ-de rahastamine aga kujutabki endast juba valmis pandud raha ja seejärel projektide kirjutamist ideoloogiliste ühenduste poolt.

Eesti Inimõiguste Keskus ja MTÜ Oma Tuba on varasematelgi aastatel nautinud sotsiaalministeeriumi kaudu heldet rahastust. Kari Käsperi juhitav Eesti Inimõiguste Keskusele on antud nimetatud allikast 2016. aastal 60 000 eurot, 2017. aastal 90 000 eurot ja 2018. aastal 80 000 eurot, kirjutab Objektiiv.

Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatakse 2019. aastaks homo- ja sooideoloogilise propaganda eestvedajatena tuntud Eesti LGBT Ühingule, Eesti Inimõiguste Keskusele ja Feministeeriumi portaali haldavale MTÜ-le Oma Tuba kokku ligi 250 tuhat eurot toetust.

Täpsemalt on otsustatud eraldada Eesti LGBT Ühingu tegevuse toetamiseks 96 000 eurot, Eesti Inimõiguste Keskuse tegevuse toetamiseks 92 010 eurot ja MTÜ Oma Tuba [Feministeerium] tegevuse toetamiseks 60 000 eurot, vahendab Objektiiv.

Demokraatiat lõhkuvate ideoloogiliste MTÜ-de paikapanemisega ei tulista keegi endale jalga, vaid hoiab hoopis ära rea pahandusi. Teatavasti on neomarksism loobunud nägemast töölisklassi revolutsioonilise avangardina ja võttis juba eelmisel sajandil suuna naiste, vähemuste ja migrantide õiguste ärakasutamisele oma ideoloogiatöös.

Inimõigused on kogu aeg olnud käsitletavad inimese õigusega elule, toidule, peavarjule, turvalisusele ja kaitstusele. Eesti Inimõiguste Keskuse moodi organisatsioonid suruvad sinna üha enam seksuaalseid suunitlusi, migratsiooni ja muud sellist, mis ei käi inimõiguste alla. Seega on keskusest saanud ideoloogiline institutsioon, millele riik raha anda ei tohi.

Eesti Inimõiguste Keskus ei tegele ammu enam meie kõigi turvalisuse ja õiguste tagamisega – ta lammutab riigi ja ühiskonna alustalasid.

Lisatud Henn Põlluaasa kommentaar:

“Suures osas tegutsevadki nn inimõiguslased riigilt saadud maksumaksja rahadega. Immigratsiooni, nn. mitmekesisuse, kooseluseaduse vastuvõtmise jne toetamine on Inimõiguste Keskuse peamised prioriteedid. Inimõiguste Keskus (EIK) aitab samasoolistel paaridel ning varjupaigataotlejatel riiki kohtusse kaevata, hagisid koostada, neid kohtus esindada jne. Ja riik maksab enda ründamise ise kinni (sic!).

EIK projektide sihtfinantseerimine on toimunud peamiselt Eesti riigi, aga ka välisriikide ja ÜRO toetusel, eraannetused moodustasid EIK tuludest 2015. aastal vaid tühised kaks protsenti. Näiteks 2019. aastaks said nad tegevuse toetamiseks riigilt 92 010 eurot. Aastate jooksul on saadud riigilt ilmselt sadu tuhandeid eurosid, ma ei hakanud varasemaid aastaid üksipulki välja otsima.

Riigipoolse rahastamise allikad on olnud peamiselt sotside käes olnud ministeeriumid ja nende allasutused. See, et EIK on esitanud taotlusi ja koostanud projekte raha saamiseks ei tähenda, et tegemist ei olegi justkui riigi ja maksumaksja rahaga. Miks peaks riik selliseid asju kinni maksma, samas kui näiteks traditsiooniliste perekonnaväärtuste ees seisev SAPTK pole saanud riigilt mitte ühtegi senti?”