Piltlikult öeldes võib suhtelises vaesuses elav inimene küll hästi teenida, aga kuna teistel ümberringi on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus.
21.12.2020
Raha
Opositsiooni ja meedia haiglane valitsusekriitika võib väita, mida tahab, kuid faktid räägivad seda keelt, et eestimaalaste elujärg on vaatamata koroonakriisile paranenud. Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3 ja suhtelises vaesuses 20,7 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra.
Aastases võrdluses on suhteline vaesus enim vähenenud vanemaealiste ja laste hulgas, kõige rohkem suurenenud aga noorte hulgas. Kõige suurem on suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis.
Suhtelises vaesuses elas 2019. aastal 272 700 inimest, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 611 eurot. “Absoluutses vaesuses elas möödunud aastal 30 500 inimest. Samas näitab suhteline vaesus sissetulekute ebavõrdsust riigis.
Võrreldes 2018. aastaga on vähenenud suhtelises vaesuses elavate üksikvanemate arv. Absoluutse vaesuse määr on tõusnud laste ja noorte hulgas, langenud aga 50–64-aastaste vanuserühmas
Kõige suurem on suhtelise vaesuse määr Hiiu (31,7 protsenti), Valga (30,3 protsenti) ja Ida-Viru (29,3 protsenti) maakonnas. Kõige madalam Harju (15,7 protsenti), Saare (19,2 protsenti) ja Lääne-Viru (19,6 protsenti) maakonnas.