Tabivere hakkab tselluloositehast tõrjuma – kas piir, kus tehas veel kellelegi meeldiks, on ületatud?

Tselluloositehase ümber tekkinud poleemika tundub viivat olukorrani, kus miljoniinvesteeringut ei taha oma territooriumile enam ükski omavalitsus.

Tselluloositehase vastu meelt avaldavad Tabivere elanikud moodustavad teisipäeval protesti märgiks inimketi. Meeleavalduse korraldab kodanikeühendus “Tabivere ei luba!” ning ürituse  tõukejõuks sai Est-For Investi tegevjuhtide Margus Kohava ja Aadu Polli kuu aja eest välja pakutud variant, et tselluloositehas võidakse ehitada Tabiverre.

Meeleavaldusel astuvad üles mitmed muusikud, sealhulgas Peeter Jõgioja, Tõnis Mägi, Ruslan Trochynskyi, Kristel Mägedi, Moro Pig Band, Tartu bänd Superliustik ja teised, samuti ümbruskonna koorid. Kaasa aitab ka Tartu kodanikuliikumine „Emajõe elu hoieldes“ ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA).

Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõiki looduskeskkonnast hoolivaid eestlasi üritust toetama. Samuti kutsutakse üles üles moodustama pere ja sõpradega sarnane kett jalgrattateele või tee äärde ükskõik kus Eesti või maailma otsas, ning postitama fotod sellest sotsiaalmeediasse.

Praegu tundub, et sellise Eestile ilmselt vajaliku tööstuse loomise algatajad on alguses peale alahinnanud vajadust asjad lihtkodanikele õigeaegselt ja võimalikult täpselt selgeks teha. Esimese asjana tuleks selliste investoritel tulevikus rohkem pühenduda riskide tutvustamisele, sest jutud, et väljalaskekollektorist väljub veelgi puhtam vesi kui on Emajõe looduslik vetevool, ei veena mõtlevat inimest. Tänapäeval ollakse aru saanud — tehnoloogia võib olla hea, aga selle soetamine ja töös hoidmine on kallis, ning mingil hetkel võidakse kulusid kokku hoida just puhastusprotsessilt. Kahjuks ongi enamik ökokatastroofe tekkinud just sellest, et mingil hetkel on piirdutud odavamate, kuid ebakindlamate variantide tööshoidmisega.

Kogu loos on palju hämamist, alates algsest jutust, et peale Vorbuse tehast kuskile mujale teha ei saa, kuni hiljutise tunnistuseni, et ega investorid sinna tegelikult seda teha tahtnudki. Ühiskond saab ehk aru tehase vajadusest, kuid ei soovi pärast sellist vastuolulist selgituskampaaniat enam investoreid kahtlustuste tõttu toetada.

Kahtlemata on miljarditehase tausta kahtluse alla seadnud Soomest tulev info, kus teatavasti rajatakse Hiina kapitali toel üha uusi tselluloositehaseid ja soomlased langetavad hoolega oma metsi, et hiinlastele odavat tselluloosi tarnida. Nii teenitakse hästi, kuid samas hoiatavad asjatundjad, et selline areng pole jätkusuutlik.