02.08.2018
Eesti idapiir kulgeb ka Lämmijärvel, kust võivad samuti “paadipõgenikud” tekkida.
Suurte jamade ja skandaalide, valearvestuste ja selge ebakompetentsusega kulgev idapiiri väljaehitamine saab tänavu tänu Venemaal toimunud jalgpalli MM-ile esimese tuleproovi.
Alustuseks jätame kõrvale vaidluse tegelikust piirist ja ajutisest kontrolljoonest ning keskendume sellele, et see hunnik õnnetust Eesti ja Venemaa vahel on hetkel idapiir. Teiseks tuleb tunnistada, et täiendust saanud Eesti piirivalve on vähemalt tänaseni suutnud “jalgpallifännidega” hakkama saada, kuigi suure osa piiriületajate avastajateks on kohalikud elanikud. Arvestades seda, kuidas kartellierakonnad professionaalse piirivalve on ära nudinud, võib riigipiiri kaitset seni õnnestunuks pidada.
Tänavu on piirivalvurid kagupiiril tabanud poole enam ebaseadusliku sisserände eesmärgil piiri ületanud isikuid, kui seda oli mullu samal ajal, ning surve piirile püsib, märkis Eesti piirivalve esindaja Aimar Köss kolmapäeval. Tema sõnul suurenes surve kagupiirile järsult tänavu juulikuus, mil kuu esimestel nädalatel pidasid piirivalvurid kinni 31 ebaseaduslikult sisse- või läbirände rände eesmärgil piiri ületanud isikut. Peamiselt oli tegu Aasia või Aafrika mandritelt pärit isikutega, enim on olnud Bangladeshi, vähemal määral Pakistani ja Egiptuse kodanikke.
“Venemaa Föderatsiooni piirivalvelt saadud info kohaselt tõkestasid nad Venemaa sisemaal ja piiriäärsel alal eelmisel nädalavahetusel 11 kolmandatest riikidest pärit välismaalaste teekonna, kes liikusid parasjagu Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone suunas,” rääkis Köss BNS-ile.
Tema sõnul viibib praegu Venemaa territooriumil jätkuvalt suur arv kolmandate riikide kodanikke, kes tulid jalgpalli MM-i fännipassiga Venemaale ning kellest osa võib proovida ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda. Jalgpalli MM-i fännipass, millega kolmandate riikide kodanikud tohivad kuni aasta lõpuni Venemaal viisavabalt viibida, ei anna neile aga õigust siseneda Eestisse. Schengeni viisaruumi sisenemiseks peab olema ka kehtiv viisa.
“Viimastes vahejuhtumites tabatud välismaalased on kirjeldanud, kuidas neile suurte rahasummade eest Vene poolel teed juhatanud isik või isikud lubasid, et kohe jõuavad nad välja Poola, Saksamaale või Soome. Saades teada, et kurjategijad on neid petnud, võtnud käest kogu raha ja muu vara ning juhatanud nad sootuks teise riiki, valmistas neile silmnähtavalt suurt pettumust,” jutustas Köss.
Väga hoiatav on Bangladeshi kodanike suur hulk — need inimesed pole jalgpallivõistlusega seotud ja ilmselt on kuskilt lahti mingi uks, mis lubab bengaleid Venemaale minna, ja sealt hiljem Lääne poole liikuda. Nigeerlased, senegaallased, egiptlased ja marokolased said tulla fännipassidega, Pakistan ja Bangladesh aga polnud osavõtjariigid.
Praegu pole Eesti võimude poolt antud ka infot, kuhu on paigutatud piirivalvurite poolt kinni peetud migrandid ja mis neist edasi saab.
“Piiri välja ehitamata võivad riigile tulla ootamatud ja suured kulutused sellest, mis tekivad juba sadade, rääkimata tuhandete ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalaste menetluse, ülalpidamise, ka näiteks riigist välja saatmise ja muuga. Kuludest veelgi tähtsam on Eesti igapäevane julgeolek. Ajal, mil paljud riigid panustavad piiride turvalisusesse, sest olukord on ärev, tagab ka Eestile välja ehitatud korralik piir julgeoleku ja turvatunde Setomaast Saaremaani,” rõhutas Köss.
Idapiiri lõpliku valmimise pidevalt edasi lükatud lõpptähtajaks on hetkel Ratase valitsuse poolt paika pandud 2026. aasta. Arvestades viimaste aegade suurrändeid maailmas, Eestile nii palju aega ei anta. Migrantide sissetung on asi, milles pole Eestile kasu ei NATO vihmavarjust ega siin viibivatest liitlassõduritest, sest nende kohustuseks pole mitte migrantide, vaid Vene üksuste tõrjumine.
Põgenikega peab Eesti ise hakkama saama ja kui juba suhteliselt väikese hulga “jalgpallihuviliste” ilmumine on piirivalvele sellise surve peale pannud, siis Balkani rändekriisi suuruses sissetung kukutab meie süsteemid ruttu kokku. Seepärast on EKRE võimuletuleku üheks prioriteediks sõjaväestatud piirivalve taastamine ja Kaitseliidu näol talle seljataguse loomine olukordadeks, kus Venemaalt võib vallanduda suurem migrandivoog.