Tandem Hartleb-Holmberg läks SAPTK ja selle juhtide vastu kohtuteele

Eesti,
Kohus, kohtumaja
©Uued Uudised
Petitsioon esitatakse Harju Maakohtule. Pilt on illustratiivne.

Üks justkui ammu vaibunud juhtum jõuab siiski kohtusse – 3. aprillil 2020 tegi Harju Maakohtu kohtunik Kaie Almere määruse võtta vandeadvokaat Sarve poolt Hartlebi ja Holmbergi nimel esitatud hagi menetlusse, mis tähendab, et algab kohtuvaidlus.

Tegu on esimese korraga, mil Objektiiv või selle tegijad on Objektiivis avaldatud käsitluste pärast kohtusse kaevatud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Hagiavalduses nõutakse Vooglaiult ja Järvilt kui füüsilistelt isikutelt ja Sihtasutuselt Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kui portaali Objektiiv pidavalt juriidiliselt isikult väidetavalt ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist.

Nõutavat summat pole hagiavalduses täpsustatud, aga kohtul on palutud välja mõista mittevaralise kahju hüvitis „kohtu õiglasel äranägemisel“ koos viivisega „seadusjärgses määras väljamõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni“.

Eelmisel kevadel Varro Vooglaiu ja Markus Järvi vastu rohkem kui 100 000 euro suuruse kahjunõude esitanud Florian Hartleb ja Teele Holmberg pöördusid nüüd hagiga kohtusse, nõudes väidetavalt ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist.

Eelmise aasta märtsi alguses saatsid Hartleb ja Holmberg vandeadvokaat Robert Sarve vahendusel Varro Vooglaiule ja Markus Järvile põhjaliku kirja, millega nõudsid väidetavalt ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kahju hüvitamist kogusummas 110 000 eurot.

Kahjunõuet põhjendati sellega, nagu oleks Vooglaid ja Järvi portaalis Objektiiv avaldatud käsitlustega kahjustanud Hartlebi ja Holmbergi mainet, esitades viimaste kohta seonduvalt 2018. aasta detsembri alguses Vabaduse väljakul toimunud ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel aset leidnud intsidendiga ebaõiged faktiväited ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Nõudekirja kohaselt ei olevat Hartleb korraldanud provokatsiooni ega ka provokatsioonis osalenud, veel vähem kedagi lapsevankriga ramminud.

Kahjuhüvitise suurust põhjendati mh väitega, et Hartlebi maine on Objektiivi kajastuse tõttu tuntavalt rikutud ning et seetõttu kaotab ta olulise osa oma sissetulekutest, mis pidanuks 2019. aastal ulatuma prognooside kohaselt üle 100 000 euro. Näitena kahjunõude põhjusest toodi kirjas esile, et “pärast tekkinud skandaali katkes kliendi koostöö Saksamaa saatkonnaga, teda ei kutsutud enam delegatsiooni kohtumistele ning sellest tulenevalt tekkis kliendile kahju.”

Juba möödunud aasta kevadel ütles Vooglaid tema ja Järvi vastu esitatud nõuet kommenteerides, et vabatahtlikult ei kavatseta sentigi maksta. Samas lisas ta, et ei näe ühtegi mõistuspärast võimalust, kuidas vaidlus saaks lõppeda Hartlebi ja Holmbergi võiduga.

Vooglaiu hinnangul tuleb kohtusüsteemi etteaimamatuse ja ka kõnealuse vaidluse ebamäärasuse tõttu võtta asja väga tõsiselt. Kõige suuremat ohtu näeb ta seonduvalt kohtuvaidlusega selles, mida kujutavad endast ebakohased väärtushinnangud.

“Kogu see protsess nõuab meilt üksjagu tähelepanu, aega, energiat ja raha ning takistab meie igapäevast tööd. Aga selle olukorraga on tunduvalt lihtsam hakkama saada, kui saame endale lubada kvaliteetset õigusabi. Kuivõrd vandeadvokaadi palkamine maksab palju, siis oleme tänulikud kõigile, kes on selle võimaldamiseks annetuse teinud või kes seda veel teeb,” selgitab ta.

„Minu kindla veendumuse kohaselt ei peaks sõnavabadust austavas ühiskonnas see üldse olema riigivõimu asi otsustada, millised väärtushinnangud on kohased, millised mitte. Milliseid väärtushinnanguid kohtunik peab kohaseks, milliseid ebakohaseks, seda on võimatu ette näha, sest see sõltub paljuski kohtuniku enda ilmavaatelistest eelistustest ja sümpaatiatest,“ toonitab ta.

Ühtlasi kinnitab Vooglaid, et kui kohtus leiab kinnitust, et Vabaduse platsil toimunud meeleavaldusel sõimas Hartleb teda fašistiks, siis esitab ta omalt poolt vastuhagi. Samuti kavatsetakse Hartlebilt ja Holmbergilt välja nõuda kõik Vooglaiule, Järvile ja SAPTK-le tekkivad õigusabikulud. (Objektiiv)

Kui vaadata hagi, siis väga kaheldav on Hartlebi väide, et “pärast tekkinud skandaali katkes kliendi koostöö Saksamaa saatkonnaga, teda ei kutsutud enam delegatsiooni kohtumistele ning sellest tulenevalt tekkis kliendile kahju.”

Arvestades, et Saksamaa riiklik poliitika on tugevasti suunatud “paremäärmusluse” vastu ja et pagulaste kompromissitu vastuvõtmine on alates rändekriisist kuni tänase pandeemiani Berliinis põhirõhuga, on väheusutav, et Saksamaa saatkond katkestas koostöö mehega, kes astus välja rändepakti-vastase kogunemise vastu.

Võtab ju Saksamaa praegu vastu Kreeka laagrite põgenikke ning Tüüringi liidumaal kõrvaldati võimult Vaba Demokraatliku Partei poliitik ainult seetõttu, et ta pääses ametisse immigratsioonivastase AfD häälte abiga – kas sellise riigi diplomaadid pöörasid tõesti selja mehele, kes esindas nende riiklikku poliitikat? Kohtus peab Hartleb igal juhul tõendama, et saatkond temast eemale hoidma hakkas.

„Olin šokeeritud nendest sõnumitest, mis olid plakatitel. Mina elan Eestis juba neli aastat, mul on eestlannaga poeg, kellel on nii Saksa kui Eesti kodakondsus. Meie olemegi immigrandid, kelle vastu see meeleavaldus oli,“ ütles Hartleb Õhtulehele (10. detsember 2018). „Kaitsesin juba 2004. aastal doktorikraadi populismi ja radikalismi teemal ning selle meeleavalduse vorm ja sõnumid häirisid mind väga. Seetõttu muutusin emotsionaalseks ja avaldasin oma arvamust, lisaks kasutasin sõnavara [„fašist“], mida täna kahetsen.“

Hartleb nimetas inimesi, kes pole natsionaalsotsialismiga kuidagi seotud, fašistideks – seega andis ta ise meelevaldseid väärtushinnanguid ning kogu kohtuasi võib Hartlebile endale vastu vahtimist joosta. Palju oleneb muidugi Eesti kohtusüsteemist – ka Tarand läks võõrast meeleavaldust segama, aga talle jäi õigust ülegi.

Hartlebi puhul olid turvamehed siiski tasakaalukad ja ainus agressiivselt tegutsenud inimene oli tema ise. Kuivõrd aga Hartleb rõhub kajastustele Objektiivis, siis hakkavad suurt rolli määrama kohtunike endi väärtushinnangud. Sellega aga on Eestis kohtuliku aktivismi tõttu pisut kehvad lood. Kuna aga tegu oli rahvusmeelse miitinguga, siis leidub ilmselt piisavalt tunnistajaid, kes räägivad, mis Vabaduse platsil tegelikult toimus. (UU)

Pilt internetist

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused