Tasuvusanalüüs: Rail Balticu projekt jääb 3,96 miljardiga miinusesse

Eesti,
- Updated

Konsultatsioonifirma EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi laiendatud kokkuvõtte kohaselt kujuneb Rail Balticu raudteeprojekti kogukahjumiks selle eluea jooksul 3,96 miljardit eurot.

Ilma Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseerimiseta, millest loodetakse 85-protsendi ulatuses kapitalikulutuste rahastamist, poleks Rail Balticu projekt rahaliselt elujõuline. Selle diskonteeritud tulud ehk tulevikus tekkivate kulude-tulude tänane väärtus ei kata diskonteeritud investeeringu kulusid kogu projekti eluea vältel, seisab uuringu laiendatud kokkuvõttes.

Kui arvestada diskonteeritud määraga ehk raha tänase väärtusega, on raudtee rajamise investeerimiskulud 4,2 miljardit eurot, millele lisanduvad selle käigushoidmise kulud 909 miljonit eurot. Projekti tulud on aga üksnes 898 miljonit ja jääkväärtus 255 miljonit eurot, mistõttu on projekti eluea kogumiinus kokku 3,96 miljardit eurot.

Diskonteerimata määraga ehk rahas arvestatuna oleks Rail Balticu raudtee rajamise ja käigushoidmise kogukulud 7,94 miljardit eurot, ületades 4,05 miljardi euroga selle prognoositavad tulud, mida on 2,61 miljardit eurot ja diskonteerimata jääkväärtuse summas 1,28 miljardit eurot. Seega seisneb projekti kasumlikkus üksnes selle laiemates majanduslikes mõjudes.

EY on välja toonud, et projekti sotsiaalmajanduslikud tulud on 16,22 miljardit eurot. Nende hulgas on näiteks sääst 3,27 miljardit õhusaaste vähenemisest, 3,02 miljardit kliimamuutuste leevendamisest, 2,87 miljardit ajavõit kaubaveol, 2,41 miljardit ajavõit reisijateveol, 2,38 miljardit sääst isiklikelt transpordikuludelt, 892 miljonit tulu turvalisuse parandamisest ja 843 miljonit müra vähendamiselt.

Olukorras, kus projektile saaks EL-ist 85 protsendi ulatuses toetust, mis sõltub EL-i järgnevatest otsustest, poleks see isegi Balti riikidele eraldi ehk vaid riikide riigieelarvest tehtud panust arvestades diskonteeritud väärtusega kasumlik, vaid jääks 386 miljoniga kahjumisse. Kui arvestada diskonteerimata määraga, oleks projekt aga 357 miljoni euroga Balti riikide jaoks eraldi arvestatuna siiski plussis.

Peale investeeringu tegemist hakkavad jooksvad tulud katma jooksvaid kulusid aastal 2031. Senimaani ei ole võimalik Rail Balticut töös hoida vaid laekuvatest infrastruktuuritasudest ja projektile on vaja riikide lisarahastust, kuna eeldatavalt võtavad võimalikud reisijad ja kaubavedajad uue raudtee omaks järk-järgult.

Lisaks on välja toodud, et projekt ei muutugi majanduslikult elujõuliseks, kui selle kapitalikulutused peaksid kasvama üle 26 protsendi võrreldes uuringus toodud numbritega. Samuti on kriitilise tähtsusega kaubavoogude ja reisijanumbrid.

BNS- UU

 

Kommentaarid

2 commentsOn Tasuvusanalüüs: Rail Balticu projekt jääb 3,96 miljardiga miinusesse

  • Avatar

    RB kasumlikkuse jutt tuletab meelde ühte seika Ilfi ja Petrovi kelmiromaanist ” 12 tooli”. Seal rääkis keegi suli lihtsameelsetele ja harimatutele kolkalinna elanikele, et linnas tuleb korraldada rahvusvaheline maleturniir, mille järel kolkalinnast saab algul Nõukogude Liidu, siis kogu maailma ja lõpuks Universumi keskus

  • Avatar
    Karlo Allmere

    Kõigepealt väike meeldetuletus uuringu teostajate tausta kohta.
    Ernst & Young olii ka see, kes auditeeris Lehman Brothersi investeerimispanka mõni kuu enne selle pankrotti 2008. aasta augustis, mida mäletatavasti loetakse ülemaailmse rahanduskriisi vallandanud sündmuseks.
    https://www.nytimes.com/2015/04/16/business/dealbook/ernst-young-in-settlement-over-lehman-brothers.html?_r=0

    Neid “sotsiaalmajanduslikke tulusid”, mida “uuring” välja püüab tuua, ei ole reaalsuses olemas.
    3,27 miljardit õhusaaste vähenemisest – Kui silmas on peetud CO2-te, siis on tegemist taimede toidu, mitte saastega.
    Atmosfääri CO2 sisalduse suurenemise ainus vaieldamatu ja POSITIIVNE tagajärg on taimede kiirem kasv.
    3,02 miljardit kliimamuutuste leevendamisest – selge pettus, eelmine rida on teiskordselt arvele võetud.
    Tähelepanuväärselt häbenevad KliimaSOOJENEMISE apologeedid juba ka ise seda sõna, sest mingit soojenemist viimsed 20 aastat ei ole olnud.
    2,87 miljardit ajavõit kaubaveol – jälle pettus, eeldatakse, et raudtee algab kauba saatja laost ja lõpeb saaja laos ning ümberlaadimisteks aega ja raha ei kulu.
    2,38 miljardit sääst isiklikelt transpordikuludelt – võrreldake võrreldamatut: ÜHE reisija piletihinda auto KOGUkuludega, nagu oleks autos ainult üks reisija.
    Juba 2 reisija korral on uuringu enda numbrite põhjal autosõit kasulikum.
    2,41 miljardit ajavõit reisijateveol – jällegi sama summa teistkordne arvelevõtmine. Kõik autos reisijad ei istu roolis ja kohe on tulemas isejuhtivad autod.
    892 miljonit tulu turvalisuse parandamisest – lisanduv raudteetrass ja kümned kui mitte sajad ristmikud muudavad liikluse vaieldamatult keerulisemaks ja seeläbi hoopis ohtlikumaks.
    843 miljonit müra vähendamiselt – no ma ei tea … minu kodust möödub maantee 40 ja elektriraudtee 400 m kauguselt. Mööduvaid autosid ma majas olles ei kuule, rongi iga kord …

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused