08.04.2020
Koroonaviiruse leviku võimalikke mudeleid tutvustanud teadlaste hinnangul on Eestil õnnestunud vältida kõige mustemat stsenaariumi, samas viiruse taandumisest pole veel põhjust rääkida. Millistest piirangutest ja kunas saab loobuda, selgub lähiajal.
“Koroonaviirusesse nakatumine ei lähe nagu selgelt ülesmäge ja kahjuks ei tule ka selgelt allamäge, et samasugune pilt on Norras, samasugune pilt on ka Taanis,” rääkis Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar, kes juhib valitsust nõustavat teadlaste gruppi.
Eestis on küll haigestunute arv kergelt tõusmas, samas ei vaja väga paljud neist haiglaravi, kui just Saaremaa kõrvale jätta, vahendab ERR.
Just haiglaravi vajajate arvu peetakse üheks näitajaks, millega hinnatakse riigi suutlikkust koroonakriisiga toime tulla.
Kuigi must stsenaarium pole Eestis seni teoks saanud, ei näe Lutsar enne 19. aprilli põhjust eriolukorra lõpetamiseks, kuid tema hinnangul tuleks selleks hakata valmistuma, pannes paika väga selged kriteeriumid.
“Et ei tuleks liiga palju haigeid haiglasse ja intensiivravi kohad ei saaks otsa. See on üks, mida me kindlasti väga hoolega vaatame. Teiseks tahaksime me näha, et see nakatumiste trend, mis on natukene ülespoole, hakkaks minema kas sirgeks või keerama allapoole,” selgitas professor.
Teisipäeval arutas valitsus, kuidas koolides õppetöö järk-järgult taastada ja vastavat kava haridusministeerium ka koostab.
Eriolukorra lõpetamine Eestis sõltub ennekõike sellest, kas õnnestub vältida uue Saaremaa laadse haiguspuhangu tekkimist mõnes teises piirkonnas, näiteks Ida-Virumaal.
Kindlasti arvestatakse ka naaberriikides toimuvaga, aga oluline roll on juriidilistel nüanssidel. Nii peavad juristid näiteks selgeks tegema, kas terviseamet võib teatud piiranguid kehtestada, kui eriolukorda pole kehtestatud.