07.05.2022
Raha oskab Eesti Energia välja pumbata küll, aga elektri andmisega jääb ta alatasa hätta.
Ajal, mil ERR laulab Kaja Kallasele hosiannat oskuse eest välismeediale intervjuusid anda, teeb tema valitsetav riik rekordeid hinnatõusudes.
Lõppenud aasta teises pooles oli elektrihind Eestis aasta varasemaga võrreldes 50 protsenti kõrgem, mis oli ühtlasi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas suurim kasvunäitaja.
EL-i keskmine hind tõusis aastaga 21,3 eurolt 100 kilovatt-tunni kohta 23,7 euroni, samas kui gaasi hind tõusis 7 eurolt kilovatt-tunni kohta 7,8 euroni, teatas Eurostat.
Maksud moodustasid keskmiselt 36 protsenti EL-i majapidamiste elektriarvetest, gaasi puhul oli maksude osakaal 30 protsenti. Aastatagusega võrreldes pole selle hinnakomponendi osakaal seejuures oluliselt muutunud.
Elektrihinnad tõusid teisel poolaastal 2020. aasta sama ajaga võrreldes 25 liikmesriigis, peale Eestit enim Rootsis ja Küprosel, vastavalt 49 ja 36 protsenti. Hinnad langesid vaid Slovakkias ja Ungaris, 6 ja 0,1 protsenti.
Eurodes olid majapidamiste elektrihinnad madalaimad Ungaris, 10 eurot 100 kilovatt-tunni kohta. Järgnesid 10,9 euroga Bulgaaria ning 13,1 euroga Horvaatia. Hinnad olid kõrgeimad 34,5 eurot Taanis, 32,3 eurot Saksamaal, 29,9 eurot Bulgaarias ja 29,7 eurot Iirimaal.
Samal ajal tõusid gaasihinnas 20-s 24 liikmesriigist, mis esitavad Eurostatile eramajapidamiste maagaasi hinna statistikat. Suurimaid hinnatõuse nähti 103 protsenti Bulgaarias, 96 protsenti Kreekas ja 83 protsenti Eestis. Hinnad langesid ainult Slovakkias, Tšehhis ja Portugalis, vastavalt 12, 5 ja 1 protsendi.
Keskmine gaasihind oli madalaim, 3,1 eurot 100 kilovatt-tunni kohta, Ungaris. Horvaatias oli hind 4 eurot 100 kilovatt-tunni kohta ja Leedus 4,1 eurot. Kõrgeimad olid hinnad 18,6 eurot Rootsis, 12,5 eurot Taanis, 11 eurot Hollandis ja 10,8 eurot Hispaanias. (BNS)