Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Tühja südame Eesti” on sisutu poliitprojekt, mitte kodanikualgatus

-
19.03.2019
Tühi süda on kõigieestlastel võõrsilt laenatud.
© Infox Live

“Kõigi Eesti” projekt käriseb õmblustest veel enne, kui ta korralikult töölegi saab hakata.

“Kõigi Eesti liikumine ei ole seotud ega esindamas ühegi erakonna huve, vaid on kodanikualgatus inimeste poolt, kes on mures riigis toimuva pärast,” väidab kogukond oma FB lehel.

Ometigi on algatajate nimekirjas näiteks skandaalne Karoli Hindriks, kes algatas väljamõeldiseks tunnistatud “ameeriklanna loo” koos vihaõhutusega Facebookis, täiesti EKRE-vaenulike seisukohtadega esinev Silver Tambur, ajakirjanduses rahvuskonservatiive ründav sotsialist Rein Raud, Kristjan Lepik, kes kritiseeris EKRE majanduspoliitikat, feministeeriumi liige Evelin Tamm ja paljud teised, kes on juba ennast rahvusluse vastastena näidanud.

Kõigis algatustes, mida üritatakse “rahva häälena” näidata, on ikka samad nimed ja enamik neist on juba varem rahvuskonservatiivide vastu sõna võtnud, nagu näiteks libauudiste levitaja Hindriks, kes oli osaline ka aktsioonis “Kirjad Jüri Ratasele”. Keegi ei keela inimestel olla aktiivne poliitikas, kuid siis ei tohiks seda aktiivsust maskeerida “inimeseks rahva hulgast, kes on mures…” Kogu see kamp on poliitaktiiv, või vähemalt sarnaste vaadetega sõpruskond.

Pisut imelikuks kisub ka sümboolikaga, mis pole samuti kõigieestlaste omalooming. “Ilmneb, et #kõigieesti tühja südame kujutise autor on Austraalia graafik ja illustraator Spencer Harrison, kes on teose avaldanud Noun Project keskkonnas Creative Commons 3.0 litsentsi alusel, mille eestikeelne infoleht annab teada, et teose kasutamisel tuleks viidata autorile ja litsentsitingimustele,” teatab Infox Live. (bit.ly/tyhisyda)

Nii nagu “Sallivast Eestist” sai kord kolesõna “sallivuslane”, nii võib nüüd rääkida ka tühjade südametega ehk kõigieestlastest.

Lõpetuseks mõte Jaak Madisonilt, kes tutvustamist ei vaja: “Kui peremees või perenaine paneks oma koduuksele kauni lillelise sildi kirjaga “Kõigi kodu”, siis oleks see automaatselt avatud kõigile, hoolimata kavatsustest või inimesest endast.

Minu kodu pole “Kõigi kodu”. See on minu kodu. Mina valin, keda ukselävelt sisse lasen. Miks peaks olema teisiti kodumaaga?”