Ühe kaasuse näitel: kes korraldab järelevalvet prokuratuuri ja kaitsepolitsei üle?

Eesti,
- Updated
Kohtukaalud

Prohmakas kohtunik Eveli Vavrenjuki altkäemaksuasja uurimisel tekitab paksu verd ning riigi peaprokurör Andres Parmas ja tema parem käsi Taavi Pern said eelmisel nädalal ebatavaliselt nahutada. Selle kaasuse näitel tekitab küsimusi prokuröride eetilisus ja erapooletus.

Peapesu korraldas Tallinna ringkonnakohtunik Heili Sepp. Tema arvates sai juhtiv riigiprokurör Pern hakkama lubamatu teoga ja Parmas ei teinud sellest numbrit, kirjutas Eesti Ekspress.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kohtunik Sepa etteheited peaprokurör Parmasele on lühidalt kokkuvõttes järgmised: prokuratuuri kõrgetasemelistes otsustes tuleks vältida mulje jätmist, et nö omad inimesed on per se usaldusväärsemad; peaprokurör üritab oma lähemaid meeskonnaliikmeid pingelises menetluses säästa; empaatia juures ei tohi unustada objektiivsust ja sellisena näimise vajadust; prohmakat üritati lahendada eufemistlikul viisil probleemi tõsidust pisendades; selline käitumine võimaldab tekkida kahtlustel, kas prokuratuuri sisemised järelevalvemehhanismid on objektiivsed ja võimelised tagama prokuratuuri usaldusväärsust.

Riigiprokuratuuri hüpoteesi kohaselt sooritas Tartu maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk rea kuritegusid. Ta oleva küsinud ja võtnud korduvalt altkäemaksu. Vastutasuks soosinud Tartu maakohtus pankrotimenetluste jagamisel Sirje Taela ja Olev Kuklast.

Vavrenjuk, Tael ja Kuklase ütlevad, et pole kuritegudes süüdi.

Kõik algas Perni poolt mullu veebruaris kohtunik Eveli Vavrenjuki kriminaalasja uurimisel tehtud veast.

Tartu maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk seab kirjas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonile kahtluse alla Taavi Perni poolt juhitud kriminaalmenetluse toimingute õigsuse ja eelkõige Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2021 kohtumääruse, millega lahendati tema ja ta esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi kuriteokaebust juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni tegevusele.

“Kõnealused kaebused puudutasid juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni tegevust, millega ta minu hinnangul esitas korduvalt sh. ka 03.02.2020 teadvalt valeandmeid Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule esitatud taotluses, millega prokuratuur taotles tema vara arestimist. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus jättis kriminaalmenetluse käesoleval juhul alustamata, tegi ringkonnakohus Riigiprokuratuurile mitmeid väga konkreetseid etteheiteid nii Perni kui Riigiprokuratuuri tegevuses kriminaalasjade uurimisel ning prokuratuuri sisemise järelevalve korraldamisel, õigemini korraldamata jätmisel.

Leian, et tegemist on nii kaalukate etteheidetega, et need vajavad ka seadusandja tähelepanu otsustamaks, kuidas korraldada ümber tänase kohtueelset uurimist ja prokuratuuri sisemist järelevalvet viisil, et need tagaksid menetlevate isikute tegelikke õigusi, ei võimaldaks menetlejate omavoli, järelevalve puudumist ning oleksid efektiivsed,“ kirjutab Vavrenjuk.

Ta lisab, et juhtiv riigiprokurör Taavi Pern lisas Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule esitatud tema vara arestimise taotluses teadlikult valesid andmed, mis näitasid Vavrenjuki väidetavat kuritegelikku tegevust veel kestvana, kuigi ta teadis, et see tegelikult nii ei olnud.

Vavrenjuk: „Mind peeti kahtlustatavana kinni 31.10.2019 hommikul ning vabastati 01.11.2019 õhtul. Kogu nimetatud ajaperioodi jooksul oli minult võetud vabadus, st piiratud oli nii minu võimalus vabalt liikuda kui ka suhelda kolmandate isikutega. Ainukene isik, kellega ma nimetatud ajaperioodil suhelda sain, oli minu kaitsja aga ka seda mitte siis kui soovisin ja mitte siis kui minuga soovis suhelda prokurör Taavi Pern. Nimelt ei võimaldatud mulle kaitsjaga kokkusaamist Tartu Arestimajas ja 01.11.2019 lõuna paiku toodi mind Tartu arestimajast Kaitsepolitseiameti ruumidesse, kus lisaks Kaitsepolitseiameti ametnikele oli ka juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Nimetatud kohtumisel ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern mulle, et Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide on saatnud mulle sõnumi küsimusega, kas ma ei sooviks kohtuniku ametit maha panna. Olin sellest häiritud ja šokeeritud. Kui ma asusin juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni poolt mulle esitatud väiteid kontrollima, selgus, et Villu Kõve ega Liivi Loide ei olnud palunud mulle mitte midagi sellist edasi öelda ja ilmnes et Taavi Pern oli otseselt valetanud. Villu Kõve ja Liivi Loide on mulle ka kirjalikult kinnitanud, et nemad pole minule Taavi Pern kaudu mingeid sõnumeid edastanud. Seega esitas ka viidatud episoodis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern mulle teadlikult valeväiteid ja seda ilmse eesmärgiga saavutada minu poolt kohtuniku ametist nö. omal soovil lahkumine ajal, kui ma olin just vahetult enne kahtlustatavana kinni peetud ning sellest tulenevalt võrdlemisi teadmatuses.“

Kõike eeltoodut arvestades leiab Vavrenjuk, et seadusandajal peaks tema kriminaalasja pinnalt olema põhjust küsida, kas Eestis kasutuses olev kriminaalmenetluse süsteem tegelikkuses tagab isikute põhiõigusi ning on siiski aus? Samuti tuleks küsida, kas ja mida saaks selliste rikkumiste ärahoidmiseks edasiselt teha, sest prokuratuuri ja kaitsepolitsei tegevuse üle taolises eelkirjeldatud situatsioonis tegelikkuses mitte keegi järelevalvet ei teosta?

„Seega on tõenäoline, et prokuratuur ja kaitsepolitsei poolt taoliste meetodite kasutus ei ole mitte juhuslik, vaid on juba muutunud tavapäraseks isikute suhtes psüühilist ja survestavaid meetodeid kasutavaks süsteemiks, mida Euroopa ühiskonnas ei peaks aktsepteerima ja neile peaks reageeritama.”

Vavrenjuk juhib ka tähelepanu asjaolule, et avalikest andmetes nähtub, et kuigi endine riigi peaprokurör Lavly Perling on jätkuvalt prokuratuuri nimekirjas ning tegelikkuses täidab näilikult sellega vaid enda tööalast staaži, siis on ta samaaegselt täiesti üheselt mõistetavalt asunud kaasa lööma tegevpoliitikas: „Minule jääb ilmselge mulje, et kuigi Lavly Perling on juba otsustanud minna poliitikasse, tema tegevused seda faktiliselt ka näitavad ning see on ka prokuratuurile teada, hoitakse teda prokuratuuri nimekirjas ainult selleks, et tal oleks võimalik koguda kokku vajalik staaž eripensioni saamiseks. Antud asjaoludel on põhjust arvata, et Perlingu poliitiline ja prokuröri erapooletust eirav tegevus ei alanud mitte alles nüüd. Ilmselgelt peaks taolistel juhtudel tegema tõsise järele-kontrolli, selgitamaks seda mis ajast alates tegutses peaprokurörina töötanud Perling juba poliitilistel kaalutlustel. Taoline tegevus on ja võib olla määratletav ilmselge korruptsiooniga. Eriti kummastavaks teeb minu jaoks selle loo asjaolu, et kuigi prokuratuuri eetikanõukogu on kõnealuste olukorda selgesõnaliselt tauninud, ei ole siiski mitte keegi teinud midagi sellise ilmselgelt ebaeetilise (ja võimalik, et ka ebaseadusliku) Perlingu tegevuse ja olukorra lõpetamiseks.“

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused