Ühinemine internatsidega – sündmus, mida tänased härrassotsid meenutada ei soovi

Sotside ja internatside ühisosa.

Kõigis Eesti sotside (SDE) dokumentides pole üldsegi mitte ära märgitud kunagist ühinemist padupunase- ja sovjetliku Vene Erakonnaga Eestis.

Vikipeedia kirjutab: Vene Erakond Eestis oli Eesti partei, mis asutati 1. oktoobril 1994. Erakond pidas ennast 1920. aastal loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks.

Riigikogu 2011. aasta valimistel seadis erakond üles 16 kandidaati, kes said kokku 5027 häält ehk 0,9% häältest. Nimekirja esikohal oli Dimitri Klenski, kes sai 1237 häält. Erakonna esimeheks oli Stanislav Tšerepanov. Erakonnal oli 30. detsembri 2011 seisuga 1207 liiget.

28. novembril 2011 alustasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vene Erakonna Eestis juhid koostööläbirääkimisi. 12. jaanuaril 2012 allkirjastas Vene Erakond Eestis ühinemislepingu Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ning 29. jaanuaril toetas Vene Erakonna kongress liitumist.

Sotsiaaldemokraatide endi Vikipeedia lehel puudub märge ühinemisest Vene Erakonnaga Eestis täielikult. Ka sotside endi kodulehel rubriigis “Ajalugu” pole 2012. aasta ühinemisest sõnakestki.

Postimees kirjutas juba 1. veebruaril 2012: “Sotsidega ühinev Vene Erakond sattus “ajalooskandaali”, millega kaasnes loo selgitus: “Küsimuse, kas Nõukogude Liit okupeeris Eesti või mitte, arutamisele moratooriumit kehtestama üles kutsunud Vene Erakonna Eestis (VEE) juhid sattusid nii oma partnerite sotside kui IRLi poliitikute kriitikatule alla. Nad selgitasid lõpuks, et ei eita Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, kuid ei loe seda ilma vastava kohtuotsuseta lõplikuks tõeks.”

Siin tasub ära märkida, et sotsid hakkasid kritiseerima siis, kui asi avalikuks sai – kindlasti teadsid nad Vene Erakonna seisukohtadest varemgi, kuid see neid ühinemise plaanis ei häirinud. Sotsid ehk Anveltid, Lauristinid ja Allikud olid ju ise Eesti okupeerimise ja annekteerimise kaasosalised.

Vene erakonna liidrid said enne ühinemist korduvalt süüdistusi vaenu õhutamises. 5. oktoobril 2007 teatati, et Klenski on kuulutatud aprillirahutuste korraldamises kahtlustatavaks. 14. jaanuaril 2008 algas Harju Maakohtus kohtuprotsess Dimitri Klenski ja tema kaasosaliste üle seoses nende väidetava osalusega aprillirahutuste organiseerimisel. 5. jaanuaril 2009 mõistis Harju maakohus Dmitri Klenski ja tema kaassüüdistatavad õigeks 2007. aasta aprilli pronksiööde korraldamise süüdistuses. Prokurör kaebas otsuse edasi. Ka Tallinna ringkonnakohus mõistis ta õigeks. Riigikohus prokuröri kassatsioonkaebust arutusele ei võtnud.

“Venemeelseks provokaatoriks nimetatud Dimitri Klenski (70) on küll sünnijärgne Eesti kodanik, kuid soovib, et tema lapselastest kasvaksid venelased,” kirjutas Eesti Ekspress 2016. aastal.

Sellised sõbrad on siis sotsiaaldemokraatidel, kelle nad oma punasele rinnale kaissu tõmbasid, kuid nüüd sellest rääkida ei soovi.

Kommentaarid