Ukraina “ärimees” Arsen Eestis – nõukogulik mõttelaad käib üle pea!

Delfi Ärileht avaldab loo: “Eestis oma firma asutanud Ukraina ehitaja: eestlased on väga laisad”, mis isegi tavalehe lugeja jaoks nähtavas lühendatud variandis annab Arsenist üsna vastiku pildi.

Eestlasi laiskuses süüdistav Arsen tunnistab, et on paadunud liikluseeskirja rikkuja ja on korduvalt politsei huviorbiiti sattunud ning osalenud korra kakluses. Tema “stiil” olevat ennast süüdi tunnistada ja miinimumkaristusega pääseda, aga järeldusi ei tundu ta sellest tegevat. Siinkohal meenub lugu ukrainlaste surmasõidust Viljandimaal, mis lõppes noore naise hukkumisega.

Mees tunnistab, et sõitis algul Dubaisse, aga seal nõuti ideaalset inglise keele oskust, mis talle ei sobinud. Tšehhis talle lihtsalt ei meeldinud. Eestis aga olevat kerge äri teha ja ta tuli seepeale viisaga siia. Ehk siis kergemate võimaluste otsija.

Arseni ütleb eestlaste laiskuse aluseks selle, et nood ei viitsivat teha pikki päevi ehk siis laiskusena näeb ta viiepäevast töönädalat ja kaheksatunnist tööpäeva. Ilmselt on “ärimees” harjunud sellega, et mehed rügavad nõrkemiseni – ja hoolimata sellest, et väsimus toob sageli kaasa ka õnnetused, mida Eestiski on ukrainlastega küllalt juhtunud. Endagi kohta ütleb ta, et polevat proletariaadi hulgast ega kavatse pahtlilabidaga ringi ronida, vaid tahab olla ülemus.

Artiklist tuleb välja ka Eestis päris kõvasti kõneainet tekitanud moment – Arseni sõnul pole siin keelebarjääri: “Kui see oleks, vaevalt midagi välja tuleks. Kui mõni vene keelt ei räägi, proovitakse seletada inglise keeles.” Selline jutt tõestab veelkord: ukrainlaste siiatoomine muudab siinse ettevõtlusringkonna venekeelseks.

Seda enam, et Eestis ettevõtlusega alustanud mees veabki siia tööle ainult ukrainlasi. Muuhulgas aga toob ta välja ka Eesti ettevõtjate jaoks häbiväärse asja, mis näitab nende võõrtööjõulembuse tausta – ukrainlasi tüssatakse siin palgaga sageli just eestlaste poolt.

Eesti kohta ütleb ta: “Siin on veel “nõukavärk””. Samas kubiseb kogu mehe mentaliteet ja mõttemaailm kõige ehtsamast sovjetlikkusest. Ukrainlase jaoks ei olevat harjumuspärane, et siin järgitakse kõiki seadusi.

Arseni jutus on veel omapäraseid ütlusi. Tallinna kohta ütleb ta, et kui vanalinn ära võtta, siis ega ta suurt Ukrainast ei erine – ilmselt mõtleb ta Lasnamäe ja Mustamäe motiive. Naistest hindab ta mõistagi ukrainlannasid, kuid talle kõlbavat kõik. Venelastega nad Ukraina-Vene vastuoludest ei rääkivat.

Selline on üks Eestisse tulnud ukrainlane. Ehk vajalik mees, aga mitte eriti oodatud, seda just nõukoguliku mentaliteedi tõttu – kui liikluseeskirjade rikkumine talle nii meeldib, siis pole tema teedele ilmumine sugugi rõõmustav.