17.10.2019
Väga lõdvaks sõjaväeteenistus noortele meestele siiski ei muutu. Pilt on illustratiivne.
Ajal, mil president kiidab ajakirjandust, on välja ujunud üks tõsine häire meedia töös, mis võib olla tingitud ka puudulikust infovahetusest.
ERR kirjutab 29. septembril: “Kaitsevägi plaanib muudatusi, mis lubaks ajateenijatel iga teenistuspäeva lõpus kasarmust lahkuda, aga hommikul peab tagasi rivis olema. /…/ Ajateenijad võivad peagi arvestada sellega, et pärast seitsme nädala pikkust sõduri baaskursust ning sellele järgnevat lisakursust ei pea enam ööseks kasarmusse jääma. Oma vaba aega võib igaüks sisustada ise oma soovile vastavalt, järgmisel hommikul on vaja teenistuses siiski tagasi olla.” Seda uudist on vahendanud Delfi, Õhtuleht, Pealinn ja teisedki väljaanded.
Kõik väljaanded jätsid kajastustes mulje, et sõdurid hakkavadki nii-öelda kaheksast viieni tööl käima ja pärast seda võib väeosast lahkuda, kui on, kuhu minna. Ilmselt on tegu puuduliku kommunikatsiooniga, kus Kaitsevägi ei selgitanud põhjalikult uuenduse tegelikku tausta, ning meedia luges sellest välja just seda, mida lugeda tahtis või kuidas asi mõistusesse mahtus.
Enamik meediakanaleid (ka Uued Uudised) kirjutasid kavandatavast uuendusest sellele hinnangut andes (UU seisukoht oli kritiseeriv, leidsime, et sellega alandatakse väeosade võitlusvõimet) või diskussioonile kutsudes, kuid ometigi läks ühiskonnale välja just see signaal, et ajateenistus läheb 8-17 tööajale pluss see, et kohale jäävad vaid vajalikud inimesed.
Nüüd kinnitab Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel, et kava anda ajateenijatele õhtuks väljaluba ei mõjuta üksuste valmisolekut ning väljalube hakatakse andma vaid siis, kui ajateenijal pole probleeme distsipliiniga, väljaõppelised eesmärgid ning sõduril pole muid teenistusülesandeid.
Ehk siis sama asi, mida on juba nõukaajast kutsutud linnaloaks – keegi ei pääse endiselt pärast tööd koju tavatöid tegema ehk muru pügama või katust parandama (kuigi seda saab mõnekordselt teha). Nn väljaluba annab nüüd vaid rohkem vabadust ja kitsendab veidi vähem.
“Sisuliselt on tegemist väljaloaga, mis lubab sõduril minna kuni 12 tunniks väeosa territooriumilt välja – käia end väljaspool täiendkoolitamas, minna teatrisse või kinno, kohtuda sõpradega,” ütles kindralmajor Sirel. “Tegemist ei ole ajateenijate „koju magama lubamisega“ või ajateenijate „kaheksast viieni tööl käimisega“, vaid teenistusvälise aja korral õhtuse väljaloa andmisega vaba aja sisustamiseks. Väljalubade andmise kord ei sõltu sõduri kodu asukohast. Loomulikult – kui sõdur elab väeosale lähedal, on tal võimalik väljaloa saamise korral külastada ka oma kodu.”
Ta märkis, et sarnane väljalubade andmise võimalus on üksuste ülematel juba mõnda aega. “Seega ei ole tegu mingi revolutsioonilise muutusega. Praegu soovitakse julgustada ülemaid seda võimalust rohkem kasutada,” ütles kindralmajor.
“Kaitsevägi näeb, et seda mittenõudvas olukorras pole vajadust nui neljaks ajateenijaid kasarmus kinni hoida, kui neil on kõik ettenähtud tegevused ja väljaõppelised eesmärgid täidetud ning soovib neile pakkuda rohkem võimalusi vaba aja sisustamiseks. /…/ Õhtusele väljaloale minek selle võimaluse andmise korral ei ole kohustus – kui teenistuja seda ei soovi, siis on tal võimalus viibida ja ööbida väeosas, samuti on igal juhul tagatud ajateenijate toitlustamine ning õhtusele väljaloale minek toimuks pärast õhtusööki,” lisas Sirel.
See, et Kaitseväel selgitustega nii kaua läks ja valearusaamal lasti takistamatult vohada, lubab oletada, et tegelikult võiski relvajõududel 8-17-variant mõtetes mõlkuda ja nüüd anti tagasikäik.
Loo moraal aga on selles, et presidendi kiidetud ajakirjandus pole siiski tasemel – ühiskond teadis mõnda aega ekslikult, et sõdurpoistel läheb elu mõnusamaks ja öid saab veeta koduses pehmes sängis.