Uuring: Eestimaa elanike jaoks on suurimad globaalsed ohud islamiterrorism ja sisseränne

Eesti,
©Scanpix
Massiimmigratsioon Euroopasse Aafrikast on hetkel sajaprotsendiliselt negatiivne nähtus.

Eesti elanikud peavad suurimateks ohtudeks maailma julgeolekule äärmusrühmituse Islamiriik tegevust ning sisserännet Euroopasse, selgub BNS-i vahendatud uuringust.

Eesti elanike ohutunne on võrreldes möödunud aasta sügisel läbi viidud uuringu tulemustega võrreldes pisut vähenenud, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust “Avalik arvamus ja riigikaitse”. Kui mullu sügisel oletas ebastabiilsuse kasvu maailmas 66 protsenti küsitletutest, siis tänavu kevadel läbi viidud uuringu kohaselt arvas 61 protsenti Eesti elanikest, et ebaturvalisus maailmas suureneb. Kümme protsenti usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 22 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Vastajate arvates rahule ja julgeolekule maailmas ohtu kujutavate tegurite pingerea viis esimest ohtu on jäänud endiseks. Võrreldes eelmise küsitlusega on olulisemale kohale tõusnud ülemaailmse majanduskriisi oht ja Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides. Näiteks küsitluses oli Venemaa teema taandunud ebaolulisemate ohtude hulka, kuid on nüüd taas päevakorral.

Kõige olulisemate ohtudena tõstsid vastajad esile Islamiriigi ja terrorivõrgustike tegevust, kuid mõlemat ohtu hinnatakse pisut madalamaks kahes eelmises küsitluses: Islamiriiki peab kindlasti ohtlikuks 56 protsenti ja terrorivõrgustikke 53 protsenti, möödunud aasta sügisel arvas nii vastavalt 60 ja 61 protsenti.

Pooled küsitletud peavad maailmarahu jaoks kindlasti ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse. Aasta tagasi pidas seda kindlasti ohuks 57 protsenti, seekord 50 protsenti küsitletutest.

Uuringu läbiviijad lülitasid Põhja-Korea tegevuse tuumarelva loomisel monitooritavate teemade hulka eelmisel sügisel ning see tõusis olulisuselt neljandaks ohuteguriks. Eelmise sügisel pidas seda kindlasti ohuks 50, nüüd 44 protsenti vastanutest.

Sõda Süürias on olulisuselt viimase kahe küsitluse tasemel, kuid võrreldes 2016. aasta sügisega on selle olulisus märgatavalt langenud. Kui 2016. sügisel pidas seda kindlasti ohuks 56, nüüd 40 protsenti. Kuuendale kohale tõuseb seekordses küsitluses ülemaailmse majanduskriisi oht ning sellele järgneb Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides.

Kui eelmises küsitluses oli Venemaa teema taandunud päris pingerea lõppu – seda pidas kindlasti ohtlikuks vaid 29 protsenti küsitletutest, siis seekordses küsitluses peab Venemaad kindlasti ohtlikuks 37 protsenti küsitletutest. Veel 2005. aasta märtsis oli Venemaa tegevus ohutegurina esikohal 46 protsendiga.

Ohtude pingerea lõpetavad globaalsed kliimamuutused, rikaste ja vaeste riikide vastuolud, Hiina võimsuse ja mõjuvõimu kasv maailmas ning epideemiate levik.

Üldiselt hindavad eestlased enamikku globaalsetest teguritest ohtlikumaks kui mitte-eestlased. Islamiriigi tegevust hinnatakse sarnaselt, terrorivõrgustike tegevust, organiseeritud kuritegevust, USA mõju maailmas ning epideemiate levikut peavad aga venekeelsed vastajad ohtlikumaks.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused