Uuring: Eestis kasvab poliitiline korruptsioon

Eesti,

Eesti ettevõtjate hulgas on kasvanud nende osakaal, kes usuvad poliitilist korruptsiooni ning samuti on poliitikute hulgas keskmisest rohkem neid, kes usuvad korruptsiooni oma asutuses.

Eelmise aasta sügisel korraldatud uuringus pidas 25 protsenti ettevõtjatest poliitikute äraostetavust ja erapoolikust probleemiks, 2010. aastal leidis sama 20 protsenti ettevõtjatest, selgub esmaspäeval tutvustatud uuringu tulemustest.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“On näha, et ettevõtjate rühmas on võrreldes kuue aasta taguse ajaga nende arvates poliiitkud muutunud äraostetavamaks. See on tõsine probleem, mida justiitsministeerium selle uuringu pinnalt soovib adresseerida,” ütles justiitsminister Urmas Reinsalu esmaspäeval. “Me oleme moodustanud korruptsiooniennetuse nõukogu, kuhu kuuluvad riigi peaprokurör, kolmanda sektori esindajad, erinevate riigiinstitutsioonide ja ettevõtjate esindajad. Ja selle aasta tegevuskavas on üks suur punkt – nimelt riigi äriühingute korruptsioon,” lisas Reinsalu esmaspäeval pressikonverentsil.

Arvatakse, et poliitikuid on kergem ära osta ja altkäemaksud on aina enam levinud seaduste ostmiseks. Samuti tajuvad avaliku sektori töötajad, et altkäemaksu makstakse aina enam riigihangetel, öeldakse uuringu kokkuvõttes.

Avalikus teenistuses olevate ametnike ja poliitikute seas korraldatud uuringust selgus, et poliitikute hulgas on rohkem neid, kes on tolerantsemad korruptsiooni suhtes, on korruptsioonialtimad, rohkem kokku puutunud “muud tüüpi” korruptsiooniga, usuvad ametnikega võrreldes enam, et nende institutsioonidele makstakse meelehead.

Küsitluse kohaselt oleks altkäemaksu nõus vastu võtma 12 protsenti poliitikutest, 6 protsenti ministeeriumiametnikest, 5 protsenti õiguskaitsjatest ja 4 protsenti omavalitsuse ametnikest.

“Siin küll kuri karjas, kui need kaks hoiakut kokku langevad – kui otsustajad ise usuvad, et siin on madal aususe lävi ja ka ühiskond laiemalt seda mõtleb. Me võime arutada, mis juhtumid need on. Igal juhul on siin vaja rohkem läbipaistvust ja selgeid sõnumeid, et selline käitumine pole aktsepteeritav ja pälvib karistuse,” rääkis Reinsalu.

Elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate korruptsiooniuuringut on sarnase metoodikaga läbi viidud alates 2004. aastast ning esmaspäeval avalikustatud uuring on juba neljas sarnane. Uuring näitab vastajate eetilisi hoiakuid, korruptsiooni leviku tajumist ja vahetut kokkupuudet nn tänavakorruptsiooniga. Seekordne küsitlus viidi läbi ühe osana riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud ning Ernst & Young läbiviidavast mõjuanalüüsist “Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020 vahehindamine“. Uuringut rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Küsitluse viis 2016. aasta septembris ja oktoobris läbi Norstat.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused