Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

UURING: Eestlased hindavad oma kriisijärgset tulevikku paremaks kui ülejäänud eurooplased

-
09.06.2020
PortoRollo valitsus ei unustanud ka enda tagataskusse midagi sokutada. Pilt on illustratiivne.
© UU

Krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrumi uuringu kohaselt leiab 55 protsenti küsitletud eestlatest, et nende rahaline olukord on kuue kuu pärast parem; eurooplastest arvab seda vaid 23 protsenti.

 

33 protsendiga järgnesid tulevikuoptimismi osas Ungari ja Iirimaa küsitletud, teatas Intrum. Kõige pessimistlikumad olid küsitletud Itaalias ja Lätis, kus vastavalt 8 protsenti ja 15 protsenti vastajatest arvas, et nende rahaline olukord on kuue kuu pärast parem. Leedus oli näitaja 18 protsenti.

“Eesti torkab silma optimismiga ning mida nooremad on vastajad, seda julgemalt nad tulevikku vaatavad,” ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika pressiteates. Lapsevanemad on tema sõnul vähem lootusrikkad kui need vastajad, kellel lapsi ei ole. Vastavalt 49 protsenti ja 59 protsenti neist vastasid, et ootavad tulevikus paremat rahalist olukorda.

“Võib olla, et koroonaviiruse leviku pärssimiseks rakendatud meetmeid peetakse asjakohaseks ning majandus saab vastanute arvates peale piirangute kaotamist jälle hoo sisse,” lisas Valeika.

Ligi pool ehk 48 protsenti Euroopas küsitlusele vastanutest tunnistab, et viimasel poolaastal on nende rahaline olukord halvenenud. Seda 67 protsendiga kõige rohkem Kreeka ja Rumeenia ning 62 protsendiga Poola vastajate arvates.

Kõige kergemalt on pääsenud Taani, Rootsi ja Norra elanikud, kus küsitletutest vastavalt 23 protsenti ja 30 protsenti leiavad, et nende rahaline olukord on halvenenud. Balti riikide näitajad on veidi Euroopa keskmisest kõrgemad: Leedus leiab 55 protsenti, Eestis 53 protsenti ja Lätis 49 protsenti küsitletutest, et neil läheb majanduslikult varasemast kehvemini.

“Pole ime, et COVID-19 majandusmõjusid on tunda kogu Euroopas, kui töötajaid on tabanud palgakärped ja koondamised, mis kõik toob kaasa perede sissetuleku vähenemise. Siiski on riikide vahel näha märkimisväärseid erinevusi, kuna Põhjamaades, kus on säästud ja finantskirjaoskus tavapäraselt suuremad, ei tunneta inimesed niivõrd tõsiseid muutusi,” märkis Valeika.

Kreekas ja Iirimaal ütles 53 protsenti vastanutest, et COVID-19 on mõjutanud nende töösuhet ja toonud kaasa sissetulekute vähenemise, kuid tabeli teises otsas olevas Taanis arvas sama vaid viiendik vastajatest.

Ka Läti näitaja 33 protsenti on alla Euroopa 37-protsendise keskmise. Samas Eestis ja Leedus on see üle keskmise, vastavalt 44 protsenti ja 41 protsenti. Kõige sagedamini – vastavalt 12 protsenti ja 10 protsenti vastanutest – lepiti palgakärpega või sundpuhkuse ning valitsuse abirahaga.

Intrum viis tänavu kevadel läbi COVID-19 teemalise kiiruuringu osana iga-aastasest Euroopa tarbijate maksearuandest, mida ettevõtte koostab 2013. aastast. COVID-19 uuringu raames küsitleti 24 Euroopa riigis 4800 inimest.

Uuringu valimisse kuulusid mehed ja naised alates 18. eluaastast, kes korraldasid kas täielikult või osaliselt oma leibkonna rahaasju. Ühe riigi vastajate minimaalne arv oli 200 ning valimi koostamisel võeti arvesse sugu, vanust ja elukohta, et saavutada iga riigi jaoks võimalikult representatiivne tulemus.