29.02.2016
Kaitseliitlased
Sõjaolukorras oleks oma oskuste ja võimete kohaselt valmis kaitsetegevusse osalema ligi kolmveerand eestlastest ja ligi pooled venelastest, selgub uuringust.
Tänavu jaanuaris Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgus, et sõjaolukorras oleks oma oskuste ja võimete kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 71 protsenti eestlastest ja 45 protsenti venelastest, teatas instituudi esindaja BNS-ile. 90 protsenti igapäevaselt eesti keelt ning 69 protsenti vene keelt rääkivatest vastajatest arvab, et sõjaolukorras peaks Eesti kodanik Eesti riigi eest võitlema.
„Põhimõtte poolt, et kodanik peaks kaitsetegevuses osalema, on märgatavalt rohkem inimesi, kui isiklikult ollakse valmis osalema. See on ootuspärane, kuna valimis on esindatud ka näiteks vanemaealised, naised ja teised grupid, kes enda puhul ei näe võimekust kaitsetegevuses osalemiseks,” sõnas Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. Ta märkis, et vene valija samas kaitsetegevust küll kodaniku kohustuseks, kuid pigem ei näe, et see kohustus laieneks temale kui Eesti kodanikule. “Samas on oluline märkida, et venelaste vastuseid mõjutab oluliselt riigikeele oskuse tase,” lisas Johanson.
Vene keelt kõnelevatest kodanikest arvas 88 ja eesti keelt kõnelevatest kodanikest 28 protsenti, et Venemaa ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule.
Eesti kodanikuks olemise üle tundis uhkust 84 protsenti eestlaste ja 45 protsenti venelastest. Johanson märkis, et madalam uhkustunne oma kodakondsuse üle ei peegelda suurt vastumeelsust Eesti ühiskonna suhtes. Nii arvas 91 protsenti eestlastest ja 81 protsenti venelastest, et Eestis on hea elada. “Seega vene valija pigem ei tunneta, et kodakondsus iseenesest oleks midagi, mille üle uhke olla, kuid hinnang oma elu kohta Eestis üldiselt on üllatavalt positiivne,” sõnas Johanson.
Kui 71 protsenti eesti vastajates pidas väga oluliseks seda, et lapselapsed räägiksid tema emakeelt, siis venelastest arvas sama 44 protsenti. Pigem oluliseks peab seda 21 protsenti eestlastest ja 41 protsenti venelastest.
“Kuigi mõlemad rahvusgrupid pigem sooviks oma lapselastega emakeeles suhelda, siis venelased on selles küsimuses vähem alalhoidlikud. On võimalik, et venelased ei pea oma juurtest kinnihoidmist nii tähtsaks ning tulevaste põlvkondade lõimumist Eesti ühiskonda nähakse paratamatu protsessina,“ lisas Johanson.
Uuringus küsitleti ainult Eesti kodakondsusega inimesi. Igapäevaselt eesti keelt kõnelevaid vastajaid oli valimis 84 ja vene keelt kõnelevaid vastajaid 16 protsenti. Samas oli möödunud aasta 1. jaanuari seisuga oli eestlaste osakaal rahvastikust 69 ja venelaste osakaal 25 protsenti. Suure tõenäosusega on kogu vene vähemuse hoiakud mõnevõrra negatiivsemad.
Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
BNS
Foto: Toomas Huik / Postimees