22.05.2020
Eriolukord Eestis.
Eesti elanikest on 87 protsenti rahul, kuidas Eestis võrreldes teiste riikidega koroonaviiruse levikuga seotud kriisi on lahendatud, selgub Riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i uuringust.
Väga rahul on kriisi lahendamisega on 33 protsenti ja pigem rahul 54 protsenti elanikest, selgub uuringust. Rahul pigem ei ole seitse protsenti ning üldse ei ole rahul kolm protsenti elanikest. Selgelt kõige enam on rahul vanemad elanikud, rahulolu on kõrgem ka eestlaste seas ning Lõuna-Eesti elanike hulgas.
Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stamberg lausus, et enamik inimesi on leevenduste taustal tõdemusel, et kriisi senine juhtimine on kõikide kasutuselevõetud piirangutega olnud asjakohane ja õige. Usk, et reegleid jälgides ja kokku hoides suudame riigina kriisi edukalt läbida on kõrge.
94 protsenti elanikest on enda hinnangul kursis hetkel kehtivate meetmetega, nendest 57 protsenti on enda sõnul hästi kursis ja järgivaid kõiki teemaga seotud uudiseid ning 37 protsenti tunnetab mõningat ebaselgust. Üldse ei ole kehtivate piirangutega kursis aga üks protsent vastajatest.
Piirangute leevendamine on toonud kaasa märkimisväärse toetuse kasvu riigis kehtivatele meetmetele ja rahul on nendega 64 protsenti. Meetmete karmistamist soovib 15 protsenti elanikest ning 18 protsenti leevendamist.
Elanike hoolsus koroonaviiruse leviku pidurdamiseks mõeldud juhiste järgmisel aga jätkuvalt väheneb. Kõiki ametlikke juhiseid viiruse leviku pidurdamiseks järgib nüüd 56 protsenti elanikest, kolm nädalat varem oli see 70 protsenti. Keskmisest hoolsamad on juhiste järgmisel naised ja eakad inimesed.
60 protsenti inimestest arvab, et terav kriis on läbi, kuid valvsus tuleb siiski säilitada, 28 protsenti arvab, et olukord on endiselt kriitiline ning kardab uut viiruse levikut. Seevastu kolm protsenti inimestest leiab, et hullem on läbi ning võib taas elada tavapärast elu juurde ning kaheksa protsenti aga arvab, et olukord polegi kriitiline olnud ja sellele on üle reageeritud. Viimast seisukohta esindavad naistest sagedamini mehed ning muust rahvusest inimesed.
53 protsenti elanikest usub, et vajadusel saab tema pere majanduslikuks toimetulekuks abi ning see näitaja on kasvanud.
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2035 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus kümnendat korda.
BNS