Turbaliidu tellimusel aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist – peamisteks põhjusteks tuuakse välja Eesti energiakindluse vajadus ning umbusk rohetehnoloogiate õigeaegse valmimise vastu.
68 protsenti Eesti elanikest peab kohalike maavarade rolli Eesti majandusele tähtsaks. Kõige kasulikumana tajuvad maavarasid väikeasulate ning maapiirkondade elanikud. Ressursside olulisust peavad mõõdukamaks tallinlased. Samuti erineb inimeste arusaam teemast ka vanuseliselt, kus alates 50. eluaastast ollakse maavarade kasutusest positiivsemalt meelestatud.
Uuringust selgus, et lisaks maavarade toetamisele näeksid 55 protsenti Eesti elanikest loodusressursside rolli majanduses senisest veel suuremana. Veerand vastanutest sooviksid mahud jätta samale tasemele. Maavarade kasutamist pooldavate sõnumitena toodi välja energiahindade konkurentsivõimet ning pessimismi rohetehnoloogia valmimisel.
Eesti Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann leiab, et rohepöörde sõnumite loosunglikkusest on hakatud läbi nägema. “Rohepöörde reaalsed lahendused puuduvad. Uute tehnoloogiate väljaarendamise ja traditsiooniliste maavarade vähendamise vahele ei saa jääda sammu, mille maksavad kinni tarbijad. Enamgi veel, paljudel juhtudel ei ole seda sammu olemas. Kohalikud Eesti tööstused on oma sektorites innovatsiooni tipus ning siinsed tooted ei ole olulised mitte ainult eestlastele, vaid paljudele sektoritele välismaal. Näiteks tagab Eesti turbatööstus üle 200 miljoni toidukorra aastas, kasutades vähem kui kaks protsenti riigi märgaladest. Hetkel puudub Eesti turbale maailmaturul alternatiiv,” lausus Tiidermann.
Pooled uuringus osalejatest leidsid, et kohalik turbatööstus on Eestile pigem positiivne. Peamiste kasudena mainiti hästi tasustatud töökohtade loomist maapiirkondades ning taimekasvatuse materjalide tagamist.
Uuringu viis aprillis Eesti Turbaliidu tellimusel läbi Norstat. Küsitlusele vastas 1000 inimest. (BNS)