Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Uuring väidab, et Eesti inimeste toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele on suur. Eestlastel küll, aga teistel mitte eriti

-
07.03.2022
Riigikogu saadik Mihhail Stalnuhhin on kõige parem näide sellest, kuidas eesti keelt rääkiv venelane ei suhtu Ukrainase ja ukrainlastesse üldsegi hästi.
© Scanpix

Praeguses julgeolekulises olukorras on vajalik säilitada külm närv ja samas tajuda objektiivset pilti Eestimaal toimuvast – Kaja Kallasel kogu tema naiivsuses ei pruugi selleks kompetentsi olla, sest Eestis tahetakse iga hinna eest luua võltsülevaadet turvalisusest.

BNS vahendab: “Putin tahab vaenu levitada ja ühiskondi lõhestada ning me ei tohi lasta tal põhjustada pingeid Eestis elavate inimeste vahel, sõltumata nende rahvusest või kodusest keelest. Vene keelt kõnelevad Eestis paljud ning neil pole mingit seost Putini režiimi ega tema sõjaga,” rääkis peaminister Kaja Kallas.

Kahtlemata Putin tahabki ühiskondi lõhestada ja seda ka Eestis, aga siin on ta suutnud seda juba ammu teha või siis ongi lõhe juba mitmetel muudel põhjustel olemas. Seda tõendavad ERR-is avaldatud riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse tulemused, mis näitavad väga suuri erinevusi eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumistes.

Uuringust selgus, et eestlastest vastajatest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist koguni 91 protsenti. Samas muust rahvusest vastajatest on sõjapõgenike vastuvõtmise poolt 48 protsenti. Vahe 43%.

Küsitluse järgi tajub seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ohtu Eestil 67 protsenti. Eestlastest vastajatest tajub ohtu 80 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 38 protsenti. Vahe 42%.

58 protsendi vastajate hinnangul ähvardavad ka Eestit Venemaa katsed taastada mõjuvõimu naaberriikides. Eestlastest vastajatest oli sel seisukohal 73 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 27 protsenti. Vahe 46%.

Rahvuslikel või usulistel motiividel kokkupõrgete toimumist elanike rühmade vahel tõenäolise ohuna väga ei tajuta – seda pelgab 36 protsenti vastajatest.

Kui Kaja Kallas oleks veidigi tark, peaksid need arvud teda küll ärevile ajama: muust rahvustest inimesed tahavad poole vähem sõjapõgenikke ja tajuvad sõjaohtu poole vähem, Vene-ohtu aga kolm korda vähem kui eestlased. Küll aga ei pea uuring oluliseks seda, et tervelt kolmandik inimestest kardab rahvuste vaheliste kokkupõrgete ohtu.

Vähemalt uuringu tulemuste esitlus ERR-is on liigoptimistlik ehk otsene pea liiva alla peitmine – kogu kriisi tajumine eestlaste ja muude siinsete rahvuste vahel on oluliselt erinev, mis peaks olema hoiatavaks märgiks. Kaja Kallas aga jätkab optimistlike loosungite hõikamist. Eesti poliitikamaastikul ei taheta üldse hoiatavatest märkidest rääkida, olgu see siis Saksamaa kaitsevõime madal tase või president Bideni nõrkus, siin räägitakse ainult ilusat juttu.

Eesti ühiskonnas on Ukraina sõjaga seoses lõhe. Seda peab üritama vähendada, mitte aga tekitama võltstunnet, et siin on kõik korras. See, et teised rahvad sõjapõgenikke väga ei soovi, ei pruugi olla Putini töö, vaid ükskõiksusele tuginev pragmatism – raske on näha, miks peaks siinne Venemaale orienteerunud venelane tahtma ühiskonda suurt massi ukrainlasi.

Tegelikku olukorda ilmestab ju hästi ka Riigikogu, kus valitsuskoalitsiooni üks osapool on hääletanud Ukrainat toetavate resolutsioonide vastu ning mitmed saadikud on väljendanud toetust Venemaale. Ja tegu on Kaja Kallase koalitsioonipartneritega.

UU