Uuring: viiendik vastajatest peab pagulasteemat suurimaks probleemiks

Pisut rohkem kui viiendik Eesti kodanikest leiab, et ühiskonna kõige olulisem probleem on hetkel pagulased, selgub Turu-uuringute aktsiaseltsi korraldatud küsitlusest.

Küsimusele “Mis on isiklikult Teie arvates kõige olulisem probleem praegusel hetkel Eesti ühiskonnas?” vastas 21 protsenti, et peab selleks pagulasi. Sageduselt järgmisena nimetati täpsustamata muud teemat (17 protsenti) ja kolmandana tööpuudust (12 protsenti).

„On vastuoluline, et olukorras, kus Eestisse ei ole saabunud ühtegi kvoodipagulast, näeb konkurentsitult kõige suurem osa vastajatest pagulaste temaatikat praegusel hetkel eriti olulise probleemina. Euroopas toimuva taustal Eesti meediasse jõudnud informatsioon on seega tekitanud olukorra, kus inimestel on silmapaistev hirm massiimmigratsiooni ees,” rääkis Turu-Uuringute uuringujuht Karin Reivart. „Märkimist väärib, et tegemist oli avatud vastustega küsimusega, mis tähendab et vastajatele ei olnud valikvastuseid ette antud ning nad pidid ise probleeme nimetama.“

Uuringust selgus ka, et naised on muutunud pagulasteteema suhtes kriitilisemaks kui mehed. Pagulasi hindas suurimaks probleemiks 22 protsenti naistest ja 20 protsenti meestest. “Sügisel avaldatud Memokraadi uuringus näiteks meeste ja naiste vahel erinevust pagulaste küsimuses ei olnud. Tõenäoliselt on see seotud aastavahetusel Saksamaal Kölnis toimunud sündmustega,“ ütles Reivart pressiteate vahendusel.

Vanuserühmadest pidas pagulasteteemat suurimaks probleemiks 18-24- aastaste kodanike grupp, kellest 32 protsenti tunnistas selle suurimaks probleemiks. Regioonidest olid pagulaste osas kõige murelikumad Kesk-Eesti inimesed (31 protsenti), suhtluskeele järgi rohkem eestlased (22 protsenti) kui venekeelsed (14 protsenti).

Haridustasemete võrdluses pidasid pagulasi suurimaks probleemiks 25 protsenti kutseharidusega ilma keskhariduseta vastajatest, 24 protsenti kesk- või keskerihariduse, sealhulgas kutseharidusega vastajatest ja 15 protsenti kõrgharidusega vastajatest.

Erakondliku eelistuse põhjal pidasid pagulasi suurimaks probleemiks 31 protsenti Reformierakonna valijatest, 22 protsenti Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valijatest, 21 protsenti sotsiaaldemokraatide toetajatest, ning 19 protsenti neist, kes lubasid lähimatel valimistel hääletada kas Keskerakonna või Vabaerakonna poolt.

Madalaid palku, pensione ja elatustaset pidas suurimaks probleemiks üheksa protsenti vastanutest. Vaesust ja sotsiaalprobleeme ning eraldi seda, et valitsusega pole rahul, kuna see ei arvesta rahvaga pidas suurimaks probleemiks mõlemal juhul kuus protsenti küsitluses osalenutest.

Veel kolme protsendi jaoks oli suurimaks probleemiks kas poliitiline ja majanduslik korruptsioon, teisel juhul väike majanduskasv ja majanduse halb olukord või kolmanda grupi puhul lõhestumine ühiskonnas ja inimeste tigedus.

Kaks protsenti tõi suurima probleemina välja kas arstiabi halba kättesaadavust, eestlaste võõraviha ja sallimatust, madalat sündivust, väljarännet ja noorte lahkumist või poliitikute kemplemist.

Ühe protsendi jaoks oli suurim probleem kas kooseluseadus ja homod või lastega perede toimetulek. Üks protsent vastas ka, et probleeme pole. Kaheksa protsenti küsitluses osalenutest ei osanud suurimat probleemi välja tuua.

Turu-Uuringute AS viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel uuringu läbi 2016. aasta jaanuaris. Küsiti 18-aastaste ja vanemate Eesti Vabariigi kodanike väärtushinnanguid. Kokku vastas küsimustele 795 inimest.

Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme ütles uuringut kommenteerides, et vastav statistika kinnitab väga veenvalt, et immigratsioonivastasus ei ole mitte ühegi mõõdupuu järgi Eestis äärmuslik seisukoht vaid kõigi vanuse, sissetuleku ja haridusgruppide absoluutse enamuse seisukoht: “Ainsad, kes on selgelt äärmuslikud oma seisukohtades, on sotsid, kes sisuliselt oleks valmis Eestis lammutama kirikud ja ehitama asemele minaretid. Märkimisväärne on ka see, et Eesti inimestel on eluterve arusaamine sellest, mis on meie võimekus inimesi aidata, mediaan 30 inimest on tõepoolest mõistlik number, aga samas ei saa kuidagi pidada äärmuslikuks ka 0-kvoodi nõudmist, sest see on väga suure hulga inimeste esimene eelistus.”

BNS

Kommentaarid