20.03.2019
Kahtlused e-valimistelt kaovad ainult siis, kui nende kulgemine saab täiesti kontrollitav olema.
Kui EKRE juhtpoliitikud esitavad mingi väite, tormavad kõik asjaga seotud ja ka mitteseotud seda ümber lükkama, kuid teevad seda vaid õõnsates sõnades.
Postimees kirjutab loos “Valimisteenistuse vastukäik Helmele: e-valimised on kontrollitavad” järgmist: “Riigi valimisteenistus, Eesti IT-ettevõtteid koondav ITL ja Tartu ülikooli teadlane Mihkel Solvak ei nõustu Keskerakonna kutsel võimukõnelusi pidava EKRE ühe liidri Martin Helme väitega, et Eestis nüüdseks juba 15-aastat korraldatud e-valimised oleksid ebausaldusväärsed.”
“E-hääletamise toimingud on vaadeldavad ja kontrollitavad. E-hääletamise vaatlemine algab koolitusprogrammiga, kus selgitatakse osalistele kõiki üksikasju ja tehnilisi detaile. Vaatlejad saavad kõiki olulisi protseduure jälgida ning osaleda hääletamistulemuste kindlakstegemisel nii valimispäeva õhtul kui ka esmaspäevasel tervikluse kontrollil,” kommenteeris Helme väljaütlemisi Riigi valimisteenistuse esindaja Kristi Kirsberg Postimehele.
Kogu lugu on üles ehitatud põhimõttele – sina ütled, et e-valimised on ebaturvalised, meie ütleme, et ei, need on hoopiski turvalised. Ja ongi kõik. Lisaks selgitatakse mokaotsast võimalusi, mida pakutakse vaatlejatele. See ümmargune jutt ei veena kedagi.
EKRE vaatlejad näiteks rääkisid, et protsessi kuni info jõudmiseni infokandjale neile ei tutvustatudki. Ühel arvutil märgati ka Firefoxi ikooni, ja kuigi väideti, et internetiühendust pole, ei tohtinuks ka ikooni olla.
Kui e-valimiste toetajad soovivad kahtlusi ümber lükata, siis tulebki avalikkusele tutvustada kogu protsessi alates sellest, kui inimene kodus sülearvutist oma valiku sisestab. Sõltumatud asjatundjad peaksid avalikustama kogu e-hääle teekonda hääletaja kodust kuni valimisteenistuseni ja võimalikke ohte teatud etappidel, alustades juba sellest, kas süsteemile pole ennem peale pandud häälte ületõstmise “ussi”.
Seda tutvustust peaks vahetult enne europarlamendi valimisi tegema kahes osas – esimesena kas mõnes väljaandes või teles üksikasjaliku protsessi kirjeldusena igale valijale; teiseks aga eraldi kõigi erakondade esindajatele koos, kusjuures neid sõna otseses mõttes ninapidi juurde viies.
Oluline on kontroll, et kõik infotehnoloogilised protsessid ja infosalvestid oleks eelnevalt täiesti puhtad, mitte ainult plommitud, vaid ka üle kontrollitud, ja kindlasti on vaja kontrolli neil hetkedel, mil üks töötaja mingit infokandjat mujale edasi viib – igas hääletusprotsessi osas peab olema ka teoreetiline võltsimisvõimalus välistatud.
“Meile lihtsalt öeldakse, et uskuge. Aga mina ei usu. Ma tahan jälgida ja kontrollida,” ütles Martin Helme. “Praegu meile öeldakse, et siin on number – uskuge või ärge uskuge, kontrollida ei saa. See ei ole vastuvõetav, see ei ole demokraatia. See ei ole valimissüsteem, mille üle me võiksime uhkust tunda.”
“Iga kolmas EKRE hääl tuli ju ka elektrooniliselt, nii et isegi nende valijate jaoks pole see probleem,” ütles Mihkel Solvak. See pole mingi argument. Esiteks palus EKRE inimestel kasutada e-hääletust vaid siis, kui paberhääletada ei saa, ja arvestades, et näiteks Soomes ei pääsenudki kõik inimesed saatkonda valima, siis võib eeldada, et nad pidid tahes-tahtmata seda võimalust kasutama. Jutt on võimalikust Keskerakonna häältesaagi ülekantimisest Reformierakonnale – EKRE hoiab oma valijaskonna toetusprotsentide liikumist valvsa pilgu all!
Niisiis üleskutse valimisteenistusele – loobuge enne eurovalimisi üldsõnalistest deklaratsioonidest ja kutsuge võimalikult lai ja asjatundlik seltskond neid e-valimise asju selgitama, ja teine seltskond kahtlejaid sellest ülevaadet saama! Kui kõik kahtlused on hajutatud, siis võib e-valimistega ka jätkata. Praegu aga on Reformierakonna uus “tiigrihüpe” kaotuselt võidule just e-valimiste kaudu küll kahtlusi vaid kinnitanud.
Allikas: Postimees