Valitsus kiitis riigireformi kava heaks: ligi tuhat töökohta viiakse Tallinnast välja ja riigiasutusi liidetakse kokku

Superministeerium Tallinnas Suur-Ameerika ja Pärnu mnt nurgal.

Valitsus kiitis heaks esialgse riigireformi tegevuskava aastateks 2019-2023. Riigireformi fookuses on ühendada riigiasutusi, suunata riigipalgaliste töökohti maakondadesse ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti.

Kodaniku jaoks riigiteenuste mugavamaks muutmiseks on tänaseks juba mitmeid samme astunud. Näiteks on käima lükatud andmete ühekordse esitamise põhimõtte rakendamine.

Samuti jätkub riigimajade projekt, millega riik tuleb kodanikele lähemale üle Eesti. Esimesed riigimajad valmivad Raplas, Valgas ja Jõgeval hiljemalt 2021. aasta alguseks. Lisaks jätkub strateegilise planeerimise ja eelarvestamise korrastamine. 2020. aastal koostatakse riigieelarve juba uuel – tegevuspõhisel eelarvestamise põhimõttel. See suurendab eelarve läbipaistvust ja lihtsustab sellest arusaamist.

Järgneval neljal aastal plaanitakse teha asutuste ümberkorraldusi viies valdkonnas: haridus-; maa-, regionaal ja planeeringute-; põllumajanduse ja toidu-; keskkonna- ning transpordivaldkonnas. Senise 20 riigiasutuse ja ministeeriumi osakonna asemel luuakse kuus uut ühendametit – arvuliselt kõige rohkem asutusi plaanitakse liita haridusvaldkonnas.

Oluline prioriteet on töökohtade loomine maakondades ning spetsialistide rakendamine väljaspool Tallinna. Selle aasta jaanuari lõpuks oli välja viidud maakondadesse üle 830 töökoha. Valitsus on seadnud eesmärgiks järgneva nelja aasta jooksul veel vähemalt tuhande töökoha väljaviimise. Sellega toetatakse riigis tervikuna kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja soodustada seeläbi regioonidesse kolimist ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda.

Samuti plaanib valitsus võrreldes senisega vähendada riiklike arengukavade koostamist. Kui praegu toodetakse rahandusminister Martin Helme sõnul riigis sadade lehekülgede kaupa arengukavasid, mida ei täideta, siis tulevikus võiks arengukavasid koostada 15 põhilises valdkonnas ja siduda need rohkem riigieelarvega.

“Eesmärk on väga lihtne – esiteks hoida raha kokku, hoida töötunde kokku, et need tegevused oleksid ikkagi niimoodi kirja saanud, et nad hakkaksid kunagi ka mingisugust realiseerimist omama. Praegu on niimoodi, et meile kirjutatakse kokku väga ilusaid arengukavasid ja peale kokkukirjutamist keegi neid ei loe ja ammugi mitte ei täida,” rääkis Helme ERR-ile.

 

Kommentaarid