Valitsuse aktsiisipoliitika tagajärjel ähvardab Eestit taas kütuse piirikaubandus

Eesti, Majandus,
©UU
Tankla

Läti valitsuse teisipäevane otsus kaotada 2023. aasta lõpuni riigis biokütuste segamise kohustus toob kaasa selle, et järgneva pooleteise aasta jooksul lööb taas õitsele kütuse piirikaubandus ning riigieelarve kaotab vajalikke lisaeurosid, kirjutab Postimehes Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

“Kui valitsuse soov oli lisaeelarvega aidata kaasa Vladimir Putinist luuseri tegemisele, siis kahjuks toob valitsuse soovimatus vaadata üle kütuste aktsiisipoliitika kaasa selle, et ka Eesti inimesest ja ettevõtjast saab naabritega võrreldes selge luuser,” märgib Raamat.

Tema sõnul on sisuliselt kõik regiooni riigid ja tegelikult enamik Euroopa riike astunud samme tarbijatele ekstreemselt kõrgete kütusehindade leevendamiseks.

Selline hinnalangus tähendaks, et Lätiga võrreldes oleks Eesti mootoribensiini tanklahind üle 20 sendi liitri kohta kõrgem ning diislikütuse puhul taastuks samuti 10-sendiline hinnavahe.

Kuigi eelmise aasta aprilliga võrreldes on keskmised tanklahinnad tõusnud 46 protsenti, ei leidnud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus põhjust aktsiise langetada, märkis Raamat.

Allikas: ERR

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused