09.03.2022
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Kaja Kallase valitsus teatas aasta alguses kaitsekulutuste tõstmisest 380 miljoni euro võrra, kuid nagu selgus kolmapäevases valitsuse infotunnis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse jutust, seletakse selle summaga igat asja – et mida ka ei küsiks, raha leitakse ikka sellest 380 miljonist.
“Kuuldavasti pidi küsimus varjendite ehitamisest jõudma valitsuse lauale alles selle aasta lõpus. Kas on teada, kus need on, kui palju, mis seisukorras, kui palju neid oleks vaja juurde ehitada, kui palju see kõik maksma läheks? Missuguseid eelarvelised vahendid on reaalsed praegu, mitte siis RES-is ette nähtud elanikkonnakaitse tõhustamiseks ja meie esmase kaitsevõime tõstmiseks? Ja kui suured on need summad, mida te reaalselt siis kavatsete selleks kõigeks eraldada?” küsis Helle-Moonika Helme.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus paljastas selle, et valitsuse paljureklaamitud 380 miljoni eraldamine ei tähenda ainult sõjalise kaitsevõimekuse tõstmist, nagu sellest algul räägiti, vaid ka elanikkkonna kaitset – ehk siis relvade ostuks jääb raha vähemaks.
“Õigupoolest tegime me need otsused enne seda, kui Putin sõda alustas. Jaanuarikuus otsustas valitsus 380 miljonit eurot täiendavalt eraldada laiale riigikaitsele. See hõlmab ka elanikkonnakaitsele mõeldud raha suurendamist. Ja kindlasti on mitte ilmtingimata varjendite ehitamine, vaid varjumise korraldamine, selle läbimõtlemine ja sellest teavitamine üks osa sellest tööst, mis rahastuse sai,” väitis Pentus-Rosimannus.
Huvitav moment on selles, et raha eraldati mitte varjenditele, vaid “varjumise korraldamisele, selle läbimõtlemisele ja sellest teavitamisele” – ehk siis varjendeid pole, aga “korraldatakse” ja “mõeldakse”:
Hilisematele Martin Helme täpsustusele lisariigieelarve kohta, vastas rahandusminister: “Nagu öeldud, me tegime jaanuaris otsuse 380 miljoni euro täiendavaks eraldamiseks juba väga kõrgetele kaitsekuludele. Ja meie jaanuarikuus tehtud otsus oli selle eest osta täiendavat laskemoona, kaitsetehnikat, see tähendab muu hulgas osta näiteks Javeline ja Stingereid.”
Varem on peaminister Kaja Kallas öelnud, et selle summa eest on seni ostetud laskemoona. Nüüd teatab rahandusminister, et sama raha eest tehakse ka elanikkonna kaitset.
Saadik Kert Kingo küsis hiljem üle: “Millised summad on riigieelarves selleks suunatud või siis on erandkorras suunatud, et kindlustada meie elanikkonna kaitse, kui me satume juhuslikult sõjalise agressiooni sihtmärgiks?”
Keit Pentus-Rosimannus hakkas saadikut süüdistama paanika tekitamises elanikkonna kaitsmise nõude kaudu: “Eestile ei ole sõjalist ohtu ja sellise, isegi seda tüüpi spekulatsioon parlamendi tasandil ei ole kindlasti otstarbekas ega mõistlik olukorras, kus arusaadavalt ärevust on inimeste hulgas palju.”
Lisaks hajutas rahandusminister rahaeraldiste tausta erinevate ametkondade vahele: “Kui teie küsimus puudutas täiendavalt otsust 380 miljoni euro eraldamises, siis 4,5 miljonit eurot täiendavalt eraldati Päästeametile ka selleks, et elanikkonna kaitse arendamisse panustada ja seda ette valmistada ja vajalikud tegevused teha. Aga samamoodi on Politsei- ja Piirivalveametile täiendavalt selle jaanuarikuus tehtud otsusega eraldatud 22 ja pisut peale miljonit eurot, mis muu hulgas sisaldab ka elanikkonna kaitset, sisaldab ka kriisideks valmisoleku arendamist.”
Ei järgnenud selgitusi, mil moel teeb näiteks PPA oma 22 miljoniga elanikkonna kaitset õhurünnakute eest, mis on hetkel kõige tõsisem teema tsiviilkaitse kontekstis..
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis ka kindla lubaduse, mis jääb tema poolt krediidina üles. “Ärge hirmutage sellega, et kui Venemaa otsustab vastusena sellele mastaapsele sanktsioonipoliitikale, mida Euroopa Liit on teinud, et kui Venemaa ja Putin otsustab gaasikraanid kinni keerata, siis sellele järgneb katastroof. Ei järgne. Selle peale on mõeldud. Tegelikult meie enda energia, Eesti Energia volinik on teinud väga tõsist ja tugevat tööd juba ette selleks valmistumiseks. Kui peaks juhtuma, et Venemaa keerab praegu gaasikraanid kinni, siis Euroopa Liit saab selle kütteperioodi lõpuni hakkama.”
Seega, kui Eesti ikkagi gaasiga raskusi tekib, siis vaadakem rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse poole.