Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Valitsuse maksutõusudele pandi pidurit: joogitootjad esitasid Brüsselile kaebuse ebaseadusliku riigiabi kohta

-
10.05.2024
Valitsus tahab kõigest magusast raha välja pigistada. Pilt on illustratiivne.
© UU

Sorainen advokaatide analüüsist selgub, et niinimetatud magusamaksu eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sellest lähtuvalt andis advokaadibüroo Sorainen Karastusjookide Tootjate Liidu nimel sisse kaebuse Euroopa Liidu konkurentsidirektoraati, kuna eelnõu viitab ebaseaduslikule riigiabi andmisele ning valitsus pole riigiabi andmise luba taotlenud.

Kahtluste kinnitamisel tuleb ebaseaduslik riigiabi tagasi maksta ning nõudeõigus tekib ka kahju saanud tootjatel.

“Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise magusa joogi maksu eelnõu, mis on meie hinnangul vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklitega 107 ja 108 ning kujutab endast keelatud riigiabi,” ütles advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Allar Jõks. “See tähendab, et magusa joogi maksu puhul ei ole objektiivselt õigustatud maksuvabastuse andmine tootegruppidele, mis maksustatavate magusate jookidega otseselt konkureerivad.”

Valitsuse kavandatav magusa joogi maks kehtiks limonaadidele, maitseveele, siirupitele, spordijookidele, smuutidele ja energiajookidele, kus on rohkem kui 5 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta. Eelnõuga maksustatakse ka suhkruvabasid jooke, mis sisaldavad magusaineid. Samas ei puuduta maks aga näiteks täismahlasid, magustatud piima- ja keefirijooke ja muud.

Magusa joogi maksu kehtestamise eesmärgina esitletakse rahvatervise kaitset, kuna eeldatakse, et maksu mõjul väheneb magusate jookide tarbimine ja seeläbi paranevad inimeste tervisenäitajad.

“See järeldus on ebaõige mitmel põhjusel. Nimelt moodustavad maksustatavad joogid vaid mõne protsendi Eesti elanike energiatarbimisest. Samuti eeldatakse, et inimesed hakkavad magusa joogi asemel vett tarbima. See ei ole eluliselt usutav. Samuti ei kinnita seda ükski uuring või rahvusvaheline kogemus. Tõenäoliselt asendavad tarbijad maksu tõttu kallimaks muutuvad joogid mõne odavama võrreldava joogi- või toidutootega,” selgitas Jõks.

Eesti ametiasutused ei ole Euroopa Komisjonile esitanud riigiabi taotlust ning samuti on seaduseelnõu koostades jäetud tähelepanuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded.

Carri Ginter selgitas, et Euroopa Komisjonil on õigus teatud juhtudel nõuda ebaseadusliku abi peatamist või ajutist tagasinõudmist ka juba enne otsuse vastuvõtmist abi ja siseturu kokkusobivuse kohta. See võib viia olukorrani, kus Euroopa Komisjon nõuab, et Eesti riik peab tegema kõik, et abisaajatelt antud abi tagasi saada. Vastavalt tagastamisotsusele kuuluvad tagastatava abi hulka ka intressid ajavahemiku eest, mil ebaseaduslik abi oli abisaaja käsutuses kuni selle tagastamise kuupäevani.

“Praktikas tähendaks see riigile väga suurt kulutust riigieelarve täitmise asemel, sest tuvastada tuleb kõik maksu tõttu eelise saanud ettevõtjad, kellelt tuleb nõuda maksu tasumist koos intressidega alates maksu kehtima hakkamisest. Lisaks võivad magusa joogi maksust mõjutatud ettevõtted nõuda kahju hüvitamist. See tähendab, et maksustatavate karastusjookide tootjatel tekib kahjunõue Eesti riigi vastu, kui nad näitavad, et on maksu tõttu ebaõiglaselt turuosa kaotanud,” lisas Ginter. (BNS)