16.02.2018
Eesti idapiir
2016. aastal lubas tollane siseminister Hanno Pevkur, et vabariigi juubeliaastaks peaks maailma paremini valvatud Eesti ja Euroopa Liidu idapiir valmis olema, kuid luuludeks see jäigi, ning ka Jüri Ratase valitsus lükkas nüüd selle ambitsioonika plaani järgmise, 105. sünniaastapäeva tagusesse aega.
Valitsus arutas neljapäevasel kabinetiistungil “ootamatult” enam kui 100 miljoni euro võrra kallinenud idapiiri väljaehitamise valmimise edasi lükkumist, mis tõenäoliselt valmib 2026. aastal; esialgsete plaanide kohaselt oli kavas ehitustööd 2019. aastal lõpule viia.
Siseministeerium tegi valitsusele ettepanekut jaotada idapiiri taristu ja tehnilise seire süsteemide välja ehitamine aastatele 2019-2026, mis võimaldab piiri väljaehitamise ja hooldamise koormust riigieelarvele ühtlasemalt jaotada, vahendab BNS.
2026. aastani on tervelt 8 aastat aega, selle aja peale on kindlasti rändekriisis vaevlev Euroopa oluliselt muutunud ja agressiivne Venemaa võtnud ette terve rea sõjalisi avantüüre. Tuletagem meelde, et 8 aastat tagasi oli olemata Süüria sõda ja sellest lähtunud pagulastulv, Krimm oli okupeerimata ja Ida-Ukrainas polnud sõda, Lääne-Euroopa kõnniteedel ei kihutanud veokid ja Charlie Hebdo toimetus töötas igapäevatoimingutes. Vaevalt et sama pikk eelseisev periood vähem rahutu tuleb ja seda ka ohtude poolest idapiiri tagant!
Kõige tähtsaima, idapoolse piirilõigu valmimise lükkamine sedavõrd kaugesse tulevikku näitab Eesti valitsuste täielikku käpardlikkust, mida tõestavad ka pidevalt välja ilmuvad valearvestused nii piiri maksumuses kui ka tehnilistes küsimustes. Samas suutis Ungari valitsus, kellest Eesti võimurid on distantseerunud, tagada rändekriisi puhkedes oma piiri täielikku kaitse koos võimsa piiritaraga.
Nüüd jääb Jüri Ratase vasakpoolsel valitsusel vaid koostöö raames Ühtse Venemaaga taotleda Kremlilt agressiivse tegevuse ajakava nihutamist 2026. aastasse. See ettepanek pole naljakas, aga seda pole ka Stenbocki maja hädapätakate tegevus.