29.05.2020
Pole enam mõtet eestimaist eelistada. Pilt on illustratiivne.
Rahandusminister Martin Helme ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et palub maksu- ja tolliametil (MTA) uurida maasikakasvatajate tööjõumaksude tasumist.
“On tekkinud üks väga huvitav fenomen: räägivad meile need eestkõnelejad sellest, kuidas nad maksavad väga korralikku keskmist Eesti palka ja lausa sadadele inimestele või kokku tuhandetele inimestele,” sõnas rahandusminister pressikonverentsil.
Ta märkis, et kuigi maasikakasvatajad maksavad väidetavalt tuhandetes eurodes palku, on minister ettevõtete majandusaasta aruandeid vaadates täheldanud tööjõumaksude maksmist vaid mõnede sadade või tuhandete eurode ulatuses.
Sellepeale läksid maasikasvatajate esindajad marru. „Meil on maksu- ja tolliametiga pidev ja tõhus koostöö, loodame sama ka valitsuselt. Võib-olla ei ole kõik maasikakasvatajad maksuameti töökorraldusega lõpuni kursis, kuid kaubanduslikele tootjatele on seadusekuulekas tegutsemine oluline,” lausus Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets.
“On kahetsusväärne, et kogu sektori maksukäitumine seatakse pealiskaudse info põhjal kahtluse alla,” pahandab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Paraku ei kinnita varasemad ajad kummagi sõnu. Möödunud aasta jaanuaris kirjutas Postimees “Ümbrikupalgad 2018: maksuamet võttis enim vahele maasikakorjajaid” ehk “Maksu- ja tolliameti inspektorid tuvastasid mullu enim ümbrikupalkadega sahkerdamist maasikakasvatajate hulgas.”
Näiteks helistas maksuamet 2018. aasta suvel mitmetele Valgamaa maasikakasvatajatele, et ka hooajalised töötajad tuleb registreerida ja vahetult peale kõnet pandi registrisse kirja 173 töötajat. Kohale sõites aga leiti nelja maasikakasvataja põldudelt siiski 56 registreerimata töötajat.
Praeguse “maasikasõja” üheks olulisemaks saavutuseks võib pidada ehk seda, et pärast maasikakasvatajate lärmi tuleb neil endil töölevärbamisel ja tasustamisel rohkem seaduslikkusest kinni pidada ja ukrainlaste töö (kui neid siiski tuleb siia) tuleb muuta inimlikumaks nii tööaja, palga kui ka sotsiaalsete garantiide osas.
Sama juhtus tegelikult ju ka maaeluminister Mart Järviku vastu algatatud nõiajahi ajal – minister kangutati küll lahti, aga VTA töös tuli nii palju praaki välja, et peadirektor põgenes ametist. Ka maasikakasvatajad satuvad nüüd enda algatatud kampaania järel erilise tähelepanu alla.