Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vasakliberaalne valitsus vahetab Eesti rahvastikku välja

-
11.05.2023
Eestisse tahetakse “lõimida” just sellist rahvast.
© UU

Kunagi naeris Reformierakond EKRE üle sellepärast, et rahvuskonservatiivid hoiatasid pagulaslaine eest (“Kus nad on?”) – ja nüüd on näha, kuidas varjatud migratsiooniga võetakse eestlastelt kodumaa.

BNS vahendab: “Statistikaamet toob kolmapäevase mitmekesisuse päeva puhul esile, et Eesti rahvastik on tunduvalt mitmekesisem kui 10 aastat tagasi.

Analüütikute Henry Lassi ja Tea Vassiljeva ning juhtivanalüütiku Käthrin Randoja koostatud ülevaatest selgub, et 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvusest inimesi, keda on 31 võrra rohkem kui kümmekond aastat tagasi ja 69 võrra enam kui aastal 2000. Kõige enam elab Eestis rahvuselt eestlasi 69,4 protsendiga (?), venelasi 23,8  protsendiga (??) ja ukrainlasi 2,1 protsendiga. (Tänavatel tunnetavat venestumise taset arvestades ei tundu need protsendid tõesed olevat, seda enam, et rahvaloenduses lubati mitut emakeelt ja teisigi tulemust ähmastavaid variante – toim).

Viimase kümne aastaga on Eestisse juurde tulnud enim ukraina rahvusest inimesi. Kasvutrendi oli märgata tegelikult juba enne Ukraina sõja algust, kuid sõda on ukrainlaste sisserännet Eestisse suurendanud muidugi veel. Eksootilisemate rahvuste esindajatest on rahvaloenduse andmetel kõige suurema kasvuhüppe teinud ibod, keda 2011. aasta andmetel elas Eestis üks, kuid nüüd juba 152. (Nigeeria insenerid – toim.)

2021. aasta lõpu seisuga on 84,7 protsenti Eesti elanikest Eesti kodakondsusega. Kokku elab Eestis 151 riigi kodakondseid, mida on rohkem kui kümme aastat varem: 2011. aastal loendati eri kodakondsusi 118.

Rahvaloenduse andmetel ei ole eesti keelt emakeelena kõnelejate osa rahvastikust kasvanud, kuid märkimisväärselt on suurenenud Eestis räägitavate emakeelte arv. Kui 2000. aasta loendusel loendati erinevaid emakeeli kokku 109, siis 2011. aasta loendusel oli neid 157 ja 2021. aasta loendusel 243. Suurima kõnelejate hulgaga lisandunud keeled on näiteks iraani keeled 62 rääkijaga, Nigeri-Kordofani keeled 20, sindhi keel 19 ja mandari keel 15 rääkijaga. Vanimad keeled, mida Eestis elavad inimesed emakeelena räägivad, on aga heebrea ja tamili keel. Heebrea keelt räägib emakeelena 79 inimest, tamili keelt 124 inimest.

Hinnanguliselt oskab 76 protsenti Eesti rahvastikust mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84 protsenti Eesti rahvastikust: emakeelena 67 protsenti ja võõrkeelena 17 protsenti.

Nagu öeldud, ei saa rahvaloenduse andmeid väga tõeselt võtta, sest küsimustik oli väga laiendatud ja andis soovijatele võimaluse eestlasteks “hakata”.

Eesti üleujutamine “eksootiliste rahvastega” on vasakliberaalse valitsuse üks eesmärke. Samas teatas Holland äsja, kuidas riigis toimusid Türgi valimiste raames kokkupõrked erinevate türklaste rühmituste vahel. Kuna ka Eestis avati türklastele valimisjaoskond, võib eeldada, et sellised “kolmandate maade” probleemid saavad varsti ka Eesti probleemideks.

Uued Uudised