Esmaspäevasel peaministrikandidaadi Kaja Kallase esinemisel Riigikogu ees paljastas Reformierakond täielikult, et nende arvates saab eestlane olla igaüks ning Eesti polevat mitte eestlaste rahvusriik, vaid kõigi siia tulnute ühisriik.
“Üheks võimul olnud valitsuse eesmärgiks oli immigratsiooni reguleerimine, sest varasemate valitsuste poliitika tulemusena olid meil kõik uksed ja aknad lahti. Ja nüüd selle tulemusena omakorda asus meile 2019. aastal elama 18 000 isikut ja lahkus 13 000. Neist, kes meile lisandusid, olid ligikaudu pooled pärit idaslaavi kultuuriruumist ja ülejäänud peamiselt Aasiast ja Aafrikast. Taolise rände jätkumise korral oleks meil 10 aasta pärast üks uussisserännanutest koosnev Pärnu-suurune linn juures. Teie aga olete väitnud, et välismaalaste seadusega, mis oli Riigikogu menetluses ja mis oleks rännet reguleerinud, kindlasti edasi ei minda. Ja ma küsin täitsa siiralt, et kas teie valitsusele on oluline, et eestlaste osakaal meie kodumaal ei langeks?” küsis EKRE saadik Jaak Valge.
Kaja Kallas rääkis pikalt tööjõuvajadusest, lisades samas retoorilise mõtiskluse: “Meile on oluline see, et Eestis elaksid inimesed, kes peavad Eestit oma koduks ja austavad eesti keelt ja kultuuri. Kes on lõpuks see õige eestlane, kes seda defineerib? Kui su ema või isa on mõnest muust rahvusest, oled sa siis päris eestlane või ei ole?”
Jaak Valge sellise vastusega ei leppinud ja küsis uuesti: “Mul on ikkagi eelmise küsimuse jätkuküsimus. Nimelt jah, selle taha nüüd Eesti rahvastikupoliitika või ka rahvuspoliitika või rändepoliitika küll kuidagi ei saa jääda, et me ei tea, kes on eestlane. Et eestlane on ikka see, kes ennast eestlaseks peab, ja seda saame teada registritest, kuhu see tuleb omamääratluse kaudu või siis ka vastsündinutel ema rahvuse kaudu. Ja pealegi Eestis korreleerub rahvus 97% ulatuses emakeelega. Aga nüüd on, teatavasti on eestlaste osakaal Eestis alates 2015. aastast langenud ja lahkuv valitsus üritas seda trendi peatada. Ja nüüd minu küsimus on jälle täitsa siiras küsimus teile: kui madalale võiks see teie arvates siis edasi langeda? Hea oleks, kui te ütlete mingi protsendi.”
Kaja Kallas jätkas keskustelu, millest võib järeldada, et kui ta leiab enda olevat belglase või venelase, siis ta seda ka kohe on. Lisaks näeb järgnevast jutust, et Reformierakonna arvates pole olemas põlisrahvaid, vaid nende nime võib kasutada iga kodumaale sisserännanu ehk prantslane võib olla ka Maroko araablane või Nigeeria hausa – just sellist riiki soovib ka oravapartei.
“See, kes on ja kes ei ole eestlane, et see on ikkagi väga palju inimese enda defineerida ka. Olles elanud mõnda aega ka Belgias, siis seal on väga palju inimesi, kellel, kes ennast defineerivad samal ajal nii sakslase kui belglasena, näiteks. Näiteks kui on kaks vanemat, siis võib vabalt olla, et sa defineerid ennast nii eestlase kui venelasena. Aga minu arvates see ei aita meid kuidagi edasi. Mina olen seda usku, et kui need on Eesti patrioodid, siis me ei peaks hakkama tuvastama, kes ikkagi on õige eestlane ja kes ei ole. Nad peavad Eestit oma koduks ja tahavad siin elada. Ma ei oska seda protsendiküsimust teile kuidagi vastata. Loomulikult on oluline, et eesti kultuur ja keel säiliks, meil on väike kultuur ja keel, me peame seda igatpidi kaitsma. Ja saame seda teha ka niimoodi, et neid inimesi, kes tahavad olla Eesti patrioodid, tuleb järjest juurde, isegi kui nad geneetiliselt ei ole, ma ei tea, eestlased, kui nii saab öelda,” selgitas Kaja Kallas.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas üritas veelkord Kaja Kallasele selgitada: “Oma vastuses Jaak Valgele, kes tundis muret, et 10 aasta pärast on meil tänase immigratsiooni jätkudes Pärnu-suurune linn uusimmigrante ja eestlased jäävad vähemusse, te vastasite, et kõik, kes on Eesti patrioodid, ongi eestlased. See on väga libedale teele minek. Meil on väga palju vene rahvusest inimesi, kes on lojaalsed kodanikud, kes oskavad eesti keelt, kes on ka Eesti patrioodid, aga see ei tee nendest eestlasi, nagu ka paljudest teistest rahvustest inimestest, kes siin elavad. Nii et ma ikkagi sooviks teada, kui kaugele te olete valmis minema meie põhiseaduse lahjendamisel ja rikkumisel, mis ütleb selgelt, et Eesti riik on loodud selleks, et säilitada eesti keelt, kultuuri ja rahvust ja kuidas need teie arusaamad siis lähevad selle põhiseaduse vaimuga, mida te koalitsioonileppes mainite, kokku.”
“Mina ei tahaks sellist lahterdamist teha, nagu teie selles küsimuses teete. Ma toon lihtsalt sellise näite teile. Minu venna lapse ema on venelanna ja kui ma olin Euroopa Parlamendis, siis midagi ma rääkisin kolleegidega ja ütlesin, et jah, näed, on venelanna, siis selle peale mu kolleegid küsisid, et miks sa nii ütlesid. Miks sa ütled, et ta on venelane? Ta on Eesti kodanik? Jaa! Ta räägib eesti keelt? Jaa! Ta elab Eestis? Jaa! Miks sa siis ütled, et ta on venelane? Ja tõepoolest, seda mujal maailmas niimoodi ei tehta. Kui inimene on kodanik, ta on täpselt samamoodi täpselt samasuguste õigustega. See lahterdamine, et te ütlesite, et keegi on õigem eestlane kui keegi teine, isegi kui ta kultuuriline taust on teine, näiteks tänapäeval öeldakse, et on lapsed, kes võrdselt nimetavad, et ta saab korraga olla nii eestlane kui venelane, kui tal on mõlemast … Näiteks ema on ühest rahvusest ja isa on teisest rahvusest. See lahterdamine minu meelest ei aita mitte kuidagi edasi eesti rahvast. Eesti rahvas, keel ja kultuur peab kestma, ma olen nõus. Sellele aitavad kaasa ka need vene inimesed, kes Eestis elavad ja Eestit oma koduks peavad. Me ei tohi neid kuidagi ära tõugata,” oli Kaja Kallas lõpuni kindel, et eestlane saab olla ka venekeelse emakeelega inimene, aafriklane, eskimo ja kes iganes, kui ta ise seda tahab, olgu kultuuritaust missugune tahes.
Sellise rahvustunnetusega peaministri ja võimuerakonnad sai siis Eesti Vabariik, mis Põhiseaduse järgi peaks olema rahvusriik eestluse, nende keele ja kultuuri alleshoidmiseks.