14.03.2021
Narvas
Kui Eestimaal on eesti keeles kõnelejad endiselt enamuses (894 336, mida on 68 protsenti elanikest), siis siinsete elanike teine sagedaseim emakeel on vene keel, mida kõneles eelmise aasta alguse seisuga 382 155 elanikku.
Me oleme ikka harjunud pidama vene kogukonna suuruseks 300 000 inimest, nüüd aga selgub, et neid on kõvasti rohkem. Võttes arvesse, et järgmise kõnelejate arvuga on ukraina keel, mida räägib 9510 inimest, siis on vene keele emakeelena kõnelejate arv tõenäoliselt kasvanud Ukrainast saabunud võõrtööliste kaudu, kes on ka sealmail olnud venekeelses kogukonnas.
Ukraina on üsna venestunud, ukraina keel ja kultuur on tugevad maa lääneosas, mis Nõukogude ajal polnud NSVL-i osa, idapoolsed, stalinliku holodomori ehk näljagenotsiidi ajal tühjenenud oblastid on valdavalt venekeelsed. Sellest, et Ukrainast tuleb võõrtööjõuna inimesi, kes tegelikult ukraina emakeelega pole, on meedias varemgi räägitud.
Seega on Reformierakonna ja Urmas Kruuse taasalgatatud Ukraina võõrtööliste sissevedu taas üks samm Eesti venestamiseks. Seda enam, et 894 336 eesti keele kõnelejast on arvestatav osa ilmselt välismaal tööl ja ka seal elu sisse seadnud.
2018. aasta alguse seisuga rääkisid Eesti elanikud 211 emakeelt, mis tähendab, et kahe aastaga on lisandunud koguni 20 uut keelt. Pole raske arvata, mis keeled need on: Nigeeria, India, Pakistani, Bangladeshi ja paljude teiste maade erinevate rahvaste keeled.
Harjumaal kõneleb eesti keelt emakeelena 58 protsenti elanikest, mis on hoiatavalt madal osatähtsus, Ida-Virumaal on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus kõige väiksem ehk 14 protsenti.
Tänasel emakeelepäeval võib tõdeda, et eesti keel on suures ohus ja meid ei saa lohutada seegi, et eesti keelt emakeelena kõnelejaid on Hiiumaal ja Saaremaal palju – kummalgi saarel üle 98 protsendi elanikest.