Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

VIDEO JA GALERII Henn Põlluaas Petserimaa Vabadussõja monumendi avamisel: meie rahval on kustumatu vabaduseiha

-
21.07.2020
Laadime sisu...

Eile avati Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja mitme teise EKRE poliitiku osavõtul Setomaale Värskasse püstitatud Petserimaa Vabadussõja monument. „Petserimaa Vabadussõja ausammas ei ole ühe väikese huvirühma eraasi. See on riikliku ja rahvaliku auvõla tasumine. Petserimaa lahingutes langes Vabadussõjas esilgse uurimise põhjal ligi 350 võitlejat,” ütles Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas rääkis, et Eesti rahvas näitas Vabadussõjas, milleks ta on suuteline. “See on rahvas, kel on kustumatu vabaduseiha. Määrav pole alti ülekaal, vaid see tahe ja see  vabadusetahe on meil ka tänapäeval,” lausus Põlluaas.

Monumendi õnnistamisel loeti ette kõigi teadaolevate Petserimaa rindel Vabadussõjas ligi 350 langenute nimed, kaitseliitlased lasevad nende auks aupaugud ning monumendi avamise järel toimub pidulik läbimarss ausamba väljakult põhjalaagri endises asukohas oleva taastatud kindral Reegi suvilani Kaitseliidu Võru maleva ratsaüksuse osavõtul.

Setomaa vallavanem Rauld Kudre leiab, et monumendist on juba saanud uus Värska maamärk ja asula keskpunkt – esindusväljak, kust  tee hargneb nii Värska kuurortravikeskuse kui Setomaa talurahva muuseumi suunas.

„Siinne rahvas on soovinud saada Eesti riigi osaks ning selle eest ka võidelnud,“ ütles vallavanem. „Kui Setomaa valda poleks moodustatud, poleks ka seda monumenti arvatavasti siia tulnud. Monument on kõige paremas mõttes ühendaja. Setomaa ja Petserimaa on olnud läbi ajaloo keerulisel ja olulises rollis ning on seda ka edaspidi.“

Petserimaa Vabadussõja monument on Värskasse püstitatud skulptor Roman Haavamäe 1938. aastal valminud ajalooliste kavandite ja fotode järgi ning see on kõigist Eestis taastatud Vabadussõja monumentidest erilisema saatusega. Algselt pidi monument leidma koha 1940. aastal Petseri linna Vabaduse pargis, kuid nõukogude okupatsioonivõim nurjas selle püstitamise koguni kahel korral – nii 1940. kui ka 1944. aastal. Esimest korda saigi monument tervikliku kuju alles 80 aasta hiljem juba uues asukohas Setomaa uues vallakeskuses Värskas.

BNS/UU