Poola ja Ungari – mõtle, missugused hirmsad riigid! Poolakad ja ungarlased – mõtle, missugused alaväärtuslikud inimesed. Kujutad sa ette, eestlased tahavad muutuda peaaegu et mitte humanoidideks, poolakateks ja ungarlasteks! Häbi! Kui õudne, me oleme muutumas Poola ja Ungari taoliseks alaväärtuslikuks riigiks selles elavate alaväärtuslike inimestega.
Kas see on ligimesearmastus? Kas see on suure armastuse ilmutamine teiste inimeste suhtes või kuidas? Ei ole. See on ju alavääristav, see on solvav. Ja mitte ainult tuhanded ei nuta, nagu me siin äsja kuulsime, vaid lausa kümned miljonid võib-olla nutavad, kui nad kuulevad, kuidas Eestis neist räägitakse. Rikute ära meie välissuhted, solvate meie liitlasi! Poolakad ei tule Eestit kaitsma enam. Ei tule, sest Eesti parlamendis öeldi, et nad on alaväärtuslikud inimesed. Vaadake, see kõik on nii jabur. See kõik on nii madal. See kõik on nii ebaintelligentne, et lihtsalt piinlik on. Ja kõige piinlikum on see, et need, kes seda jama räägivad, ei tunne piinlikkust. Minge Ungarisse, minge Budapesti, minge Ungari parlamenti. Meie parlament ei anna kuidagimoodigi võrdlust välja võrreldes selle uhkusega oma riigi üle, oma rahvuse üle, oma kuningriigi, oma kuningate üle … püha trooni ja tema mõõga üle. Ja siis te tulete ütlema, et me oleme Ida-Euroopa nagu ungarlased. Häbi teile sellise jutu eest!
Aga tuleme teema juurde. Teema on ju selles, et kõigest demokraatiast jahvatades te tegelikult olete demokraatiat põhja laskmas. Te tegelikult kardate rahva võimu, te tegelikult kardate, et rahvalt küsitakse ja rahvas ütleb. Ja ütleb midagi, mis teile ei meeldi. Ja siis ei ole enam demokraatiat. Kui vähemus ei saa oma tahet läbi suruda – ükskõik mis meetoditega, nagu me äsja nägime.
Me kuulsime siin nutulaulu natuke aega tagasi sellest, kuidas mul oli üksainukene sekkunud, et oma ettepanekut tutvustada. Missugust ettepanekut? Ettepanekut Venemaa koosseisu minna? Kas te tahtsite, et siin saalis hakatakse selle üle debateerima, et teil on võimalus kaitsta seda võimalust, seda ettepanekut, et me läheme Venemaa koosseisu? Marko Mihkelson, uu, kus sa oled? Tahad Venemaa mõjusfääri minna? Ma mäletan, et veel mõned aastad tagasi sa tahtsid viisavabadust Venemaaga. Veel mõned aastad enne seda võitlesid sa selle eest, et me loovutaksime Tartu rahu järgsed territooriumid Venemaale, mitte punast pennigi vastu saamata. Aga see on kõik okei. See ei ole Kremli toetamine. “Mulle ammu armsad need tuled Kremli akende ees ja minu meele nende valgus rõõmsaks teeb,” seda võiks laulda, sõbrad, kes te räägite siin Kremlist ja Putinist, aga mitte seda, kuidas teid on demokraatiast ilma jäetud, et te ei saa selle üle arutada, kas me peaksime NATOst ära tulema ja kas me peaksime Venemaa mõjusfääri minema. Häbi võiks olla selliste jaburuste puhul siin pikali pilduda ja rääkida, kuidas teil ei ole demokraatlikku võimalust oma seisukohti kaitsta. Teil pole ju seisukohti.
Tuleme nüüd tegelikult kõige olulisema punkti juurde. Ja kõige olulisem punkt on see, mille üle siin võitlus käib. Võitlus käib tegelikult rahvahääletuste üle, käib selle üle, et rahvas oleks kaasatud poliitikasse, mitte esindusdemokraatia vormis, nagu meil on jälle mingi eufemism välja mõeldud, vaid tegelikult. Rahvaalgatus, rahva osalemine, rahva kaasatus, rahva otsustus, see on see. Ja seda praegune poliitiline kamarilja, ma isegi julgen nii öelda, kardab.
On väga suur tõenäosus, et homsest on meie erakond opositsioonis. Meil ei ole selle vastu midagi. Ma juba eile võtsin siidkindlad käest ära. Mul ei ole selle vastu midagi. Ja siis, sõbrad, te olete meile ära kaitsnud selle, et kui te tulete vihakõneseadusega, me teeme teile 10 000 parandusettepanekut, aga mitte teemal, kas me peaksime Venemaa mõjusfääri minema, vaid sisulistel teemadel. Nii, et neid ei ole võimalik ka kõrvale heita. Siis arutamegi ja siis kaitsemegi. Ja kui te tulete kooseluseaduse rakendusakte tooma, teeme teile täpselt sedasama. Ja kui te tulete siin immigratsiooniga, siis me teeme teile täpselt sedasama. Me ajame selle asja totaalselt umbe. Te tahate ühel päeval valitsusest ära minna, sellepärast, et teil on nii paha. Aga te olete meile näidanud, et see kõik on õige. Me siis kasutame seda opositsiooni relva, aga me teeme ta väga vahedaks. Nii vahedaks, et lõikab luuni. Vot nii! Rahvaalgatus tuleb, varem või hiljem.
Ja ma tahan veel midagi öelda. See, kallid liberaalid, mille vastu te võitlete, ei ole mitte Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ega Mart Helme tagasihoidlik emotsionaalselt ülesköetud isik, vaid inimloomus, normaalsus. Inimloomus on see, mille vastu te võitlete. Aga te kaotate selle võitluse, sest inimloomus võidab alati. Katsed inimloomust painutada ei võida mitte kunagi. Mina mäletan seda, kuidas juba 1970. aastast alates pidid nõukogude inimesed elama kommunismis. Noh, nüüd meile lubatakse liberaalset demokraatiat, mis on siis see inimühiskonna arengu kõrgeim ja viimane faas. Ma ütlen teile, et seda ei tule. Usk ja lootus, et Ameerika Ühendriikides toimunud võimupööre tuleb nüüd teie liberaalide suure võidu vundamendiks, osutub täiesti valeks. See vundament on tehtud nagu mafioosod tegid, tsementi, mitte pannes, ainult liivast. Ja see variseb laiali.