Peaminister Kaja Kallas tuli teisipäeval Riigikogu kõnetooli lubadusega teha poliitiline avaldus seoses olukorraga elektriturul, ent ei pakkunud kriisi lahendamiseks mitte ühtegi inimeste probleeme lahendavat ettepanekut, ütles Mart Helme.
Avaldame Kallase ettekandele järgnenud Mart Helme sõnavõtu täismahus:
MART HELME: Proua peaminister! Kolleegid! Ma kuulasin seda ettekannet, poliitilist avaldust, ja mulle meenus üks satiiriline värss, mis algas ridadega: “Ja tühjus sai mõttetuselt lapse.” Siin oli täpselt samamoodi, et just nagu loetleti mingisuguseid ettepanekuid, mingeid lahendusi. Oo, kuidas meile terendavad Liivi lahe tuulepargid! Oo, kuidas meil on päikesepaneelid! Oo, kuidas meil on kohe-kohe paradiis! Ma tundsin suurt puudust, et ei räägitud Rail Balticust ja et ei räägitud Tallinna-Helsingi tunnelist. Need oleks pidanud ka ära mainima, siis oleks kogu meie helge tulevik meile kandikul ette laotud. Aga ma eelkõnelejaga olen sada protsenti nõus, et mitte ühtegi reaalset inimeste probleeme kiiresti ja radikaalselt lahendavat ettepanekut sellest poliitilisest avaldusest ei tulnud.
Ma olen mõtisklenud siin ja vaadanud uudiseid, suhelnud inimestega. Ma ei mõista. Ja inimesed ka ei mõista, tavalised inimesed, lihtsad inimesed ei mõista, kuidas 30. iseseisvusaastal on Eesti Vabariik jõudnud sellisesse olukorda, kus suur osa kodanikke on kerjused. Suur osa inimesi peavad minema kerjama. Eile õhtul vaatasin uudiseid, üks vene papi kuskil seal Ida-Virumaal ütles, et saaks 15–20 eurotki, see oleks suureks abiks. Kuulge, lugupeetud peaminister, 15–20 eurot! Sellise raha eest peavad inimesed närutama, ennast alandama! Ei ole tõesti sõnu. See on see eduriik Eesti Vabariik! Kus on see Eesti edu, kui inimesed peavad kerjama, närutama? 15–20 eurot on suur raha! Muidugi, paljudele ongi suur raha ja see on tragöödia. See on tragöödia, et niisugune peenraha on paljudele inimestele suur raha. Elevandiluutornis Stenbocki maja rõdult kauneid talvepilte postitades muidugi ei näe seda muret, muidugi ei saa sellest aru. Miks nad on siis nii lollid? Miks nad elavad nii halvasti? Igaüks on oma õnne sepp. Päris nii lihtne see paraku ei ole.
Ja mis me siis räägime? Me räägime tegelikult seda, et meil on valitsusjuht, kes meenutab mulle abtissi filmist “Viimne reliikvia”. Ja ma ütlen nagu Rolan Bõkov, kes abti rolli täitis seal filmis: “Ma kummardan teie kindlameelsuse ees.” Ma ka kummardan teie kindlameelsuse ees, aga nii nagu selle abtissi kindlameelsus viis kloostri katastroofini, nii on teie kindlameelsus viinud Eesti katastroofi piirile.
Leo Kunnas andis täna üle arupärimise, mis puudutab meie julgeolekupoliitika teatud aspekte. Avalikkus ei tea seda, et meil on aasta jooksul kaitsejõududest lahkunud või sunnitud lahkuma – sisuliselt vallandatud – 11,6% isikkoosseisust. Ma ei pea silmas ajateenijaid, ma pean silmas loomulikult kutselisi. See on ju katastroof. Sõjaolukorras lahinguüksus, mis kannab kaotusi üle 10%, tuuakse rindelt ära, saadetakse laiali ja komplekteeritakse mehed uutesse üksustesse. Selles olukorras, kus me praegu oleme, julgeolekukriisis, me ei tea, kuhu Venemaa võib esimesena lüüa.
Kas mäng Ukraina ümber on silmapete ja tegelikult tahetakse NATO proovile panna hoopiski Balti riikides? Eile lendas täiesti jultunult Vene lennuk suure tiiru üle Soome. Irvitab, irvitab kõikide üle! Aga meil on täiesti paralüüsis, otsustusvõimetu valitsus, mida iseloomustab see, et me kummardame teie kindlameelsuse ees. Me kummardame teie kindlameelsuse sees!
Aga ma ei hakka pikemalt rääkima kogu sellest murest, valus, tragöödiast ega tõusvast raevust, mida ma näen Eesti ühiskonnas. See on juba plahvatuseelne olukord, inimesed on ruineeritud kõikide nende koroonapiirangute ja süstimisterrori ja kõige-kõige sellega. Inimesed on ära hirmutatud, lapsed on ära hirmutatud. Minu põlvkond elas lapsena üle seda hirmu, et kohe-kohe algab tuumasõda. Nüüd te kultiveerite meie lastele ja noortele seda hirmu, et kohe-kohe hukkub planeet Maa, sest inimene on katk ja ta on hävitanud oma elukeskkonna. Mida tunneb laps, kes ei saa ratsionaalselt mõeldes aru, et suures osas on see ju täiesti valepropaganda? Te võtate lastelt lapsepõlve, te lõhute ühiskonna oma ideoloogiliste hullustega. Ja siis ütlete, aga te olete nautinud pikalt odavat energiat, nüüd ongi tarvis kallilt maksta. No ma eile sõin, aga täna on mul jälle kõht tühi. Kuidas te saate olla empaatiavõimeline inimene! Niisuguste väljenditega! Kuidas te saate solvata tavalist inimest, sõna otseses mõttes irvitades tema mure üle!
Kuna ma alustasin luuletusega, siis – ma olen oma elus luuletusi kirjutanud ja mitte vähe. Ma kunagi kirjutasin sellise luuletuse, mille esimest kaht rida ma nüüd natukene parafraseerin, sõnastan ümber: “Peaminister, loobu juba lavast, eile sind kustutati kavast.” Palun tehke sellest oma järeldused. Aitäh!”