Riigikogu võttis teisipäeval vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e eelnõu. EKRE esimees Martin Helme juhtis oma Riigikogu kõnepuldis peetud kõnes tähelepanu, et parlament kiitis heaks kõikehõlmava jälgimisühiskonna ehitamise tööriista, mis viib meid totalitaarsesse ühiskonda.
Martin Helme: „Meie seisukoht ABISe eelnõuga või eelnõuga 366 on algusest saadik olnud üsna selge ja üsna ühene, et taoline superandmebaas, kõikehõlmava jälgimisühiskonna ehitamise tööriist, panoptilise riigi ehitamine, kus riigivõim näeb kõikide kodanike eraelu, nii nagu “Sõrmuste isandas”, see suur silm viib meid totalitaarsesse ühiskonda.
Ma ei hakka üle seletama, kui rumal on argument, et meie enda ministrid olid selle eelnõu algatamise juures. Ei olnud, selle eelnõu algatamine algas juba enne eelmist, selle valitsuse ajal, mis eelnes meie valitsusele. Rääkimata sellest, et meie enda ministritele müüdi seda eelnõu ministeeriumis valega.
Aga ma tahaksin eraldi pöörduda nende inimeste poole, kes kuidagi väga kergemeelselt ütlevad, et mul ei ole midagi karta, sest mina ei ole pätt. See on naiivsuse tipp. Sest mis iseloomustab totalitaarset ühiskonda? Totalitaarse ühiskonna kõige läbivam iseloomujoon on see, et ta on tujukas. Mõelge korraks selle peale, kui kiiresti on muutunud erinevate seksuaalvähemuste nõudmised ja standardid. Ma toon lihtsa näite: kui mitu Hollywoodi paduliberaalset paduvasakpoolset staari on lükatud kõrvale Oscari õhtu juhtimisest sellepärast, et ta väljendas kümme aastat tagasi üliprogressiivseid seisukohti homoabielude suhtes, mis tänasel päeval on kuulutatud nii tagurlikeks, et need inimesed tuleb panna häbiposti. Sa lähed õhtul magama ja arvad, et sa oled liberaalne, progressiivne ja avatud, siis ärkad hommikul ülesse ja saad teada, et ei, liiga vähe, liiga maha jäänud oled oma seisukohtadega, keegi on kusagil välja mõelnud uue sooidentiteedi või uue ma-ei-tea-mille ja sa oled ajaloo valel poolel, sa oled vihaõhutaja, sind tuleb karistada, sind tuleb ühiskondlikult elimineerida. See, kuhu marsib selline ideoloogiline diktatuur, me peaksime kõik aru saama, eriti Eestis, kus meil on veel olemas elav mälu sellest totalitaarsest tujukusest, mis oli enne Eesti taasiseseisvumist: lihtsalt nägu ei meeldinud ja viidigi minema. Ütlesid midagi valesti, rääkisid vale poliitilise anekdoodi, tegid mingi kahemõttelise nalja ja oligi läbi, karjäär oli läbi ja võis ka elu läbi olla. Aga tol ajal KGB ei osanud unistada ka sellistest jälgimisvõtetest, mis meil tänapäeval on juba kõigile kättesaadavad ja nüüd tahetakse seda suurendada.
Täiesti vale on väita, et meie erakond on võtnud üles tühja koha pealt tüli ja lihtsalt jonnib. Me oleme selle eelnõu menetlemise käigus korduvalt pakkunud välja lahendusi, mis võiks aidata selle eelnõu muutmist minimaalselt siis turvaliseks kodanikuvabaduste ja üksikisiku privaatsuse kaitse huvides. Ja me hääletasime neid parandusettepanekuid ju siin läbi, terve nädalavahetuse hääletasime neid parandusettepanekuid läbi. Mitte ükski ei läinud läbi, kusjuures eelnevalt oli neid meie parandusettepanekuid komisjonis suvaliselt kokku liidetud ja ümber tehtud, nii et needki, mida me siin hääletasime, ei olnud päriselt sellised, mida me olime esitanud.
Aga ma veel kord käin üle selle nimekirja asjadest, mis peaksid olema elementaarsed, peaksid olema selles ühiskonnas, kus me elame, kus kõigil on taskus nutitelefon, kus igal tänavanurgal on kaamera, kus igas bensiinijaamas on kaamera, igas poes on kaamera, kus me jagame oma isikuandmeid riigivõimuga igal pool, alates sünnitushaiglast ja lõpetades passi saamiseni või välismaale minemiseni või terviseprotseduuridega. Andmed, põhimõtteliselt sinu isikuandmed on sinu isikuandmed. Ei ole niimoodi, et riik korjab neid kuidagi kas poolavalikult või poolsalaja ja siis need ongi tema andmed. Ei ole. Sinu sõrmejälg on sinu oma, sinu DNA on sinu oma ja seda ei tohi kasutada ilma sinu loata ja ilma sinu teadmiseta.
Teiseks, meil on olnud vaidlus selle üle, kas neid silmaiiriseid või DNAsid saab kasutada. Probleem on ju selles, et ABISe seadus on lõputu, see on blankoveksel, sinna võib hiljem ükskõik mida juurde koguda, sellest ei pea kellelegi teavitama, ei valitsust ega parlamenti. Me avame tee lõputuks andmete kogumiseks.
Teiseks, meil on võimatu, täna ei ole meil suletud loetelu sellest, kes võib andmeid kasutada, mis tingimustel võib andmeid kasutada. Meil ei ole seaduses ära reguleeritud seda, kuidas jääb jälg maha andmete vaatamise kohta. Meil on olemas, täna on olemas andmebaase, kus meil on väga rangelt reguleeritud, kes võib vaadata ja mida võib vaadata ja 75 aastaks jääb osades andmebaasides logi maha. Siin selle superandmebaasi, mitte midagi sellist, mitte midagi sellist.
Ei ole kuidagi selgitatav, miks peaks neid andmeid koguma sõjaväelaste, päästjate, politseinike kohta. See on puhas julgeolekurisk. Meil on terve hulk väga tundliku infoga andmebaase, mis juhul, kui näiteks Eestile tuleb mõni võõrvõim kallale, ütleme, Venemaa ründab meid, saab need andmebaasid kätte, on tal olemas valmis nimekirjad inimestest, kes esimesena seina äärde panna. Meil ei ole riigis üldse mingit mehhanismi, kes, millal, mis hetkel neid andmebaase hävitab. Nii nagu me hävitame ära, kui peaks tekkima kriitiline olukord, laseme õhku Narva silla, siis peaks meil olema ka kirjas, missugusele nupulevajutusega, kes vastutab selle eest, et see nupulevajutus toimub, hävitatakse ära andmebaasid, mis aitavad meie vaenlastel hakata läbi viima repressioone.
Ja loomulikult, tänasel juhul saavad need andmed istuda kusagil pilves. Kus asub pilves olev andmestik? Malaisias, kuskil Filipiinidel, Singapuris. Ta ei ole meie kontrolli all.
Nii et kõik need suured printsiibid on lahendatud niimoodi, et julgeolekuasutused või need jõustruktuurid, kes tahavad, saavad hakata ükskõik, kelle kohta meist küsima ükskõik, millist infot, sellest jälge ei pruugigi maha jääda ja mida nad sellega teevad, seda reguleeritud ei ole. See on suure venna superandmebaas ja seda ei tohi lasta sündida.“