Eesti inimestel on põhjust olla 2021. aasta riigieelarvega väga rahul, iseäranis olukorras, kuhu me üleilmse koroonapandeemia tõttu sattunud oleme, ütles EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak Riigikogus riigieelarve esimesel lugemisel.
„Meenutagem, et üle kümne aasta tagasi, eelmise majanduskriisi ajal arvas Reformierakonna juhitud valitsus, et kriisi tuleb ravida kärbete ja maksude tõstmisega. Tulemuseks oli Euroopa kõige sügavam majanduslangus ja 100 000 väljarändajat,“ ütles Pohlak.
„Meil on hea meel, et tänane valitsus ei andnud järgi valjudele nõudmistele asuda kärpima, mis oleks koroonaviiruse põhjustatud kriisi süvendanud. Nii selle aasta lisaeelarve kui ka järgmise aasta eelarve kaudu antakse majandusele kasvuhoogu, millest kokkuvõttes võidab iga Eesti inimene.“
Pohlaku sõnul on tegemist Eesti-keskse ja Eesti inimese keskse eelarvega!
„Mille üle on põhjust rõõmustada? Esiteks erakorraline pensionitõus. Vanaduspensioni tõus on järgmisel aastal keskmiselt üle 20 euro, keskmine vanaduspension jõuab järgmisel aastal 544 euroni.
EKRE on alati soovinud panna pensionid suuremasse sõltuvusse laste arvust, et stimuleerida rahvastiku juurdekasvu ning järgmise aastal on see võimalik. Täiendav pensionilisa iga lapse eest tõuseb praeguse ühe aastahinde tasemelt 1,5 peale,“ kõneles Pohlak.
„On positiivne, et valitsus läheb jõuliselt edasi neljarealiste maanteede rajamisega ning kohalike teede kvaliteedi parandamisega. See tõstab maapiirkondade elukvaliteeti. Koroonakriisi taustal on oluline, et riik uuendab kogu oma haiglavõrku rohkem kui poole miljardi euro eest, mis annab uue kvaliteedi meie meditsiinile. Arvestades seda, et enamik uuenevaid haiglaid on maakondades, on see ka oluline regionaalpoliitiline tõuge.“
Pohlaku sõnul on rahvuskonservatiividele eriti oluline see, et uue aasta eelarves pannakse rohkem kui kunagi varem raha eesti keele õpetamisele lasteaedades ja koolides.
„Kui opositsioonist kostab jätkuvalt ainult loosungeid ühtsest eestikeelsest haridusest, siis praegune koalitsioon teeb ära selle päris töö, et meie riigis oskaksid kõik lapsed hästi eesti keelt,“ osutas Pohlak.
„EKRE on näinud vaeva, et paraneks ka riigikaitse ja julgeolek. Järgmisel kahel aastal saame likvideerida ühe ohtlikuma võimekuslünga ja luua täielik rannakaitsevõimekus – miinid, laevatõrje raketid, miiniveeskamis-alused. Eesti saab kolm meditsiinikopterit, uue suure piirivalvelaeva, samuti jätkatakse piiri väljaehitamist ja läheme edasi sisekaitse reservi loomisega.“
Pohlak peab oluliseks, et kriisiaja eelarves leiti raha innovatsioonile, millel on potentsiaali muuta meie elukeskkonda puhtamaks. „Pean silmas tõsiseid investeeringuid vesinikkütuse kasutusele võtuks meie transpordis. Tegemist on tulevikukütusega ja Eestil on siin suur potentsiaal nii vesiniku kasutamise kui ka tootmise osas. Lisaks on märgiline, et Eesti saavutab uue aasta eelarvega endale eesmärgiks seatud 1% SKP-st teaduse rahastamisel,“ ütles Pohlak.
„Opositsioon räägib, et Eesti riik võtab majanduse käimashoidmiseks liiga palju võlgu. Eesti valitsussektori võlakoormus küll kasvab, kuid jääb 2021. aastal Euroopa Liidu madalaimaks. Rõhutan – kõige madalamaks! Kõik riigid kulutavad praegu raha, et võidelda koroonakriisiga ning elavdada oma majandust. Laenuga majanduse turgutamine ei ole üle võimete elamine, vaid mõistlik viis tagada, et praeguse kriisi tõttu ei lahkuks Eestist taas 100 000 inimest välisriikidesse. See eelarve eelistab Eesti inimest, Eesti ettevõtjat, Eesti pensionäri, Eesti majandust ja eesti kultuuri, eesmärgiks tulla käimasolevast kriisist välja tugevana.“