Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse, on saanud klassikaks – seda ütles enne valimisi Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes tunnistas peale valimisi ETV “Esimeses stuudios”, et riigirahanduse kehv seis oli Reformierakonnale enne valimisi teada. Ja lisas, et valimiskampaania ajal otsustati maksutõusudest mitte rääkida, sest see on ebapopulaarne.
Mina tunnen muret, sest ebapopulaarseid, asju mida valitsusel on võimalik korda saata, on tegelikult teisigi, kui ainult maksutõusud. Kindlasti on ebapopulaarne ka Eesti suveräänsuse loovutamine. Ebapopulaarne oleks riigile üle jõu käivate kohustuste võtmine. Ebapopulaarne oleks Eestile tõsise julgeolekuohu tekitamine. Ebapopulaarne on massiline sisseränne. Seega on meil tänase valitsusega tekkinud ohtlik olukord, kus Eesti avalikkuse eest võidakse lihtsalt omakasu eesmärgil varjata olulisi asjaolusid. Kui soovid teada, kuidas asjad tegelikult on, ei tohi vaadata üksikjuhtumeid, vaid käitumismustreid – ja tänase valitsuse muster on valetamine ning probleemide eitamine.
Suure lõhe tekitamine valitsuse ja rahva vahele, ütleme ausalt, umbusu tekitamine ka riigi suhtes, mida Kaja Kallase valitsus on oma valedega teinud, on tõsine julgeolekuoht.
Inimesed pettuvad oma riigis, olgu põhjuseks peretoetuste äravõtmine, ootamatud maksutõusud, õpetajate alavääristamine, pereväärtuste eiramine, rahvaküsitluste ja referendumite iga hinna eest vältimine, ettevõtete pankrotistumine, kõik see saab tekitada ainult üht – Eesti inimestel oma valitsuse, oma riigi, oma parlamendi suhtes umbusku.
Ja mida kahtlustavam on rahvas valitsuse suhtes, seda keerulisem on valitsusel koondada inimesi ühiste eesmärkide nimel tegutsema, kokku hoidma, kriisidele vastu seisma. Praeguseks on loodud ühiskonnas olukord, kus igaüks on sunnitud võitlema oma toimetuleku ja ellujäämise eest ning ühtsustunnet jääb järjest vähemaks. Inimesed on närvilised ja rahulolematud, võõrdudes aina enam riigist ja selle juhtidest.
See ei pea nii olema ja see ei tohi nii olla. Praegustel pingelistel ja keerulistel aegadel on õige täpselt vastupidine tegutsemine sellele, kuidas Reformierakond valitseb, rahva hurjutamise ja lõhestamise asemel on vajalik heas mõttes populistlik valitsemine, õigem oleks isegi öelda rahvameelne valitsemine, mis kaasab ja kuulab rahvast maksimaalsel võimalikul määral, korraldab rahvaküsitlusi, referendumeid, kaasab inimesi ja ettevõtjaid, kaasab esindusorganisatsioone ja huvirühmi päriselt ja sisuliselt, omab selget arusaamist ja tunnetust sellest mis protsessid ühiskonnas toimuvad, miks nad toimuvad ja suudab reageerida inimeste muredele kiirelt ning mis kõige tähtsam adekvaatselt, olgu nendeks siis probleemid majanduses, mured sisserände pärast, või ääremaastumise tagajärjed. Et igaüks Eestis tunneks, et tema arvamus loeb, et ka tema käest küsitakse, et see ongi tema riik, see ongi meie valitsus mille üle uhke olla. Et Eesti inimesed ja ettevõtjad ei oleks lihtsalt statistiline ühik maksumaksjaid kellelt vajadusel raha riigieelarvesse täitmiseks välja pigistada.
Ei pea olema sotsiaalteadlane märkamaks Eestis tänaseks maad võtnud rahva ja valitsuse vahelist võõrandumist, totaalset usalduse puudumist. Riik püüab kontrollida oma kodanike aina enam ja rahvas samal ajal pettub valitsuses aina enam. Parlamendil on aeg käituda rahvameelselt, arvestada Eesti ühiskonnas valitsevate hoiakutega ning lõpetada selle koalitsiooni piinad ja hääletada valitsuse usaldamise vastu.
Olen veendunud, et ka tänase parlamendi baasil on võimalik hea tahte olemasolul luua parem valitsus, valitsus mis suudab lõhestamise asemel Eestit ühendada.
Aga arvestades kui suurelt on muutunud parteide toetusnumbrid võrreldes valimiste ajaga, siis kõige õiglasem oleks erakorraliste valimiste toimumine, et ühiskonda kogunenud pinged päriselt klaariks saada. Et Eestile selle sõna parimas tähenduses rahvameelne valitsus saada.