Vihkajast president kogub enda ümber vihkajaid – Sveta Grigorjeva luule tõestab

Alles sai presidendilt tunnustuse üks roppröökur, nüüd puges tema kaissu ka teine – jutt käib Mikk Pärnitsale järgnenud Sveta Grigorjevast.

kunagi ehmusin kui /üks hea sõber ütles et /olen totaalne / meestevihkaja

mismõttes / vastasin üllatunult /ma ei vihka / mehi /ma vihkan kõiki

Või (ei tundu ühiskonna heidiku mõtetena):

ometigi ma istun ses seelikus / nüüd põrandale / nagu koidula ja saadan su / persse nagu grigorjeva

löö pealegi mind risti / veel ja veel ja veel / seda kauem kestab mu / valitsemisaeg.

President Kaljulaidi puhul maksab tõesti see – ütle mulle, kes on su sõbrad… Aga Grigorjeva vihkamises pole midagi uut – sellise kaheldava väärtusega loomingu autorid on alati solvunud “pööbelliku” ühiskonna peale, kes nende “kõrget kunsti” mõista ei soovi.