28.04.2020
Vene propaganda kõlab ka paljude venemeelsete Eesti poliitikute suust. Pilt on illustratiivne.
Pikaaegne riigikogulane ja poliitik Vladimir Velman, kes valmistas ette Keskerakonna kokkuleppe Ühtse Venemaaga, nutab, et Eestist polevatki saanud Venemaa vasallriiki.
“Mul on kahju, et minu kodumaa Eesti ei saanudki riigiks. Mul on kahju, et me ei saanud ühtseks rahvaks. Olgugi, et erinevaks rahvustelt. Ma armastan seda maad. Aga põlgan neid, kes teda praegu valitsevad,” teatas Velman.
Põlgus on vastastikune – need, kellele on Eesti omariiklus oluline, tunnevad sama kõigi velmanite vastu. Keski poliitiku arvamus on ainult tühjad sõnad – ühtseks rahvaks pole võimalik saada, kui Velmani leer on idapoolse mõttelaadi kandja, sest ta tunnistab: “Koostöölepingu Ühtse Venemaaga valmistasin ette mina. Ja Putiniga oli mul tunniajane jutuajamine.”
“See, mida nimetatakse valitsuseks, on lihtsalt kolme justnagu partei kokkulepe, /…/ On jäänud kambad isiklike huvide järgi. Ideoloogiat ei ole. /…/ …osaliselt on ta alles jäänud ainult Tallinna tasemel,” väidab Velman, kes kujutab parteid ilmselt ette NLKP-na.
Eesti parteid on nii head-halvad kui tahes, aga nad on läänelikud erakonnad ning koalitsioon on valitsemisel toimiv. Velmanil ei olnud midagi Reformierakonna koalitsiooni vastu sotside ja isamaalastega, mis peaks tähendama ju liberaalse, vasakpoolse ja eurokonservatiivse ideoloogia kokkusobitamist.
Velman peaks mõtlema sellele, et kas riik ikka on süüdi selles, et ta ühele venemeelsele ei meeldi – järsku on Velman ise valesse riiki sattunud.
“Tüüpilise tibla jutt! “Eesti on muidu ilus maa, ma väga armastan Eestit, aga neid kuradi eestlasi on liiga palju!”” ironiseerib EKRE poliitik Mart Kallas, ning üks kommentaator lisab: “Nad on oma sõnul Eestit alati armastanud, ainult eestlased on nende armastatud maal häirivaks teguriks.”
“Viies kolonn” tundub enne 9. maid ennast liigutama asuvat.