Meedia kirjutab palju sellest, kuidas Kevadtormil osaleb arvukalt liitlassõdureid ja võimupoliitikud tänavad teisi NATO riike meie kaitsesse panustamise eest – Eesti ongi kahtlemata tänulik, aga tundub, et sellega tahetakse õigustada enda kaitsevõime lõdvaks laskmist.
Uudised teatavad: “Poola raketiüksus harjutab Kevadtormi raames Kärdla juures laevatõrjet”, “Teisipäeva hommikul toimus Kevadtormi õppelahingute raames kopteridessant, mille käigus hõivasid 22. jalaväepataljoni ajateenijad USA maaväe helikopterite toetusel Nurmsi lennuvälja, ajateenijatest koosnev dessantüksus saabus alale jagude kaupa Ameerika Ühendriikide transpordikopteritel UH-60 Black Hawk”, “Kevadtormil osalevad liitlased Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Poolast, Itaaliast Prantsusmaalt, Taanist ja Ühendkuningriigist” ja nii edasi.
Kõik see on tore, aga kui PortoRollo koalitsioon kärbib samas kaitse-eelarvet, siis tähendab see Eesti kaitsmise panekut liitlaste õlule, ise nende arvel liugu lastes – selle eest hoiatas omal ajal ka Trump Euroopat. Kaja Kallase valitsus näibki ütlevat – näete, kui võimas liitlaste tugi meil on, keskmaa õhutõrjet, rannakaitset ja soomusvõimekust pole vajagi.
Poolakad näiteks lubavad meile kindlat toetust agressiooni korral ja kindlasti ka annavad, aga neil on ülemilitariseeritud Kaliningrad ja Venemaa liitlane Valgevene kohe kõrval ning Suwalki koridor vajab kaitsmist, seega võivad nad olla kord oma maa kaitsmisega liiga hõivatud, et meid efektiivselt aidata. Kui Venemaa peaks saavutama kontrolli Balti õhuruumi üle, ei jõua siia ka USA, Itaalia, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriigi sõdurid, ning sel juhul peab Eesti teatud aja ise üks vastu pidama, seda võimekust aga valitsus kärbib.
Kevadtorm on võimas üritus ja meie liitlased on valmis Eestit meie potentsiaalse vaenlase Venemaa eest kaitsma, aga sõjas tekivad alati mingid ettenägematud asjaolud, kus näiteks liitlaste tugi hilineb ja riigi oma kaitsevägi peab mõnda aega üksi sõdima. Liitlaste toest karjuv PortoRollo koalitsioon teeb kaitsekärbetega kõik, et see ei õnnestuks.
Eesti ei tohi lihtsalt NATO-le loota – me oleme ise NATO ja peame õppima sõdima ise, seejuures liitlastele toetudes. Aga just see on see, mida Reformi- ja Keskerakonna valitsus takistab.