06.06.2020
Tänane “antifa” Yana Toom sõjakurjategija al-Assadi legitiimsust kinnistamas.
Eurosaadik ja Kremli hääletoru Yana Toom on Eesti Päevalehes võtnud sõna rassismiteemal, kuid kogu tema jutt on võlts ja kahekeelne, sest naise enda tegevus näitab vastupidist – ta toetab rassismi teises kontekstis.
Süüria diktaatorit Bashar al-Assadi on Lääs süüdistanud sõjaroimades, keemiarünnakutes, kvartalite kaupa linnu maatasa tegevate kasettpommide kasutamises ja paljudes muudes ehtsaimates sõjakuritegudes.
Yana Toom ja tema europarlamendi sõpradele see ei lugenud, kui ta külastas mitmel korral Süüriat ja kohtus kuritegeliku presidendi endaga. Siis ei olnud Toomil kahju inimestest, keda ta täna nahavärvi pärast kaitseb – Foley mõrv on paha, aga linnade hävitamine Süürias tema jaoks justkui poleks.
“Sloveenia pealinnas Ljubljanas kogunenud Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Partei (ALDE) nõukogu mõistis ühemõtteliselt hukka ALDEsse kuuluva europarlamendi saadiku Yana Toomi külaskäigud Süüriasse ja kohtumised president Bashar al-Assadiga,” kirjutas Õhtuleht 5. juunil 2017. aastal.
“ALDE partei asepresident Markus Löning Saksamaalt ütles, et oluline sellised sõbralikud külaskäigud Assadi juurde hukka mõista. “Need käigud Süüriasse vajavad meilt selget reageeringut. Külaskäik Assadi juurde koos Venemaa duumasaadikutega on täiesti vastuvõetamatu ja vajab selget hukkamõistu,“ sõnas ALDE fraktsiooni aseesimees Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, Rootsi parlamendisaadik Kerstin Lundgren,” lisab Õhtuleht.
Toom on Krimmi osas küll öelnud, et Venemaa rikkus rahvusvahelist õigust, kuid pole poolsaare annekteerimist hukka mõistnud. Seal aga toimub genotsiid etniliste krimmitatarlaste kallal, mis on samuti rassismina käsitletav. Kuigi Toom võiks seda probleemi Putiniga arutada, eelistab ta siiski süüdistada Eestit rassismis, mitte Kremli etnilises puhastuses.
Venemaal põletas mullu suvel enda protestiks suurvene vägivallale udmurdi rahva kallal meie sugulasrahva aktivist Albert Razin. Sellise protesti märkamiseks Tšernogorova-Toomil aega polnud. Toom ei näe mingil moel seda vägivalda, mis toimub tema etnilisel ja vaimsel kodumaal Venemaal, küll aga läheb kaasa rassismihüsteeriaga Läänes.
Yana Toomi loos on veel kaks üliolulist momenti: üks on põlvililaskmine nende ees, kellele ollakse liiga teinud. Millal laskuvad Toom ja kogu Vene imperialistlik kamp põlvili, et vabandada tervete rahvastena küüditatute ees?
Teine moment seisneb selles, et neiupõlvenimega Tšernogorova heidab neegrite ees kummardamast keeldujatele ette lauset: “Meil pole millegi eest vabandada ja pole midagi kahetseda, me ei pidanud orjasid, me ei lõika kasu rassilisest diskrimineerimisest”.
Ka Toom ise pole kedagi küüditanud, aga kui ta ütleb, mustade kontekstis, et “meie nahavärv oli meie tugev liitlane”, siis Tšernogorovate tugev liitlane on kogu nõukaaja olnud see, et nad on venelased, kelle kohta ütles ka NLiidu hümn: “On vabade riikide murdmatu liidu, loond rahvaste tahtel suur venemaa hõim.” Teiste rahvaste asualale viidud venelased said kortereid eelisjärjekorras ja muutusid seal priviligeeritud okupantideks.
Ka Toom ise on Eesti kodakondsuse saanud mingite “teenete”eest ja oma ema ettepanekul. Vikipeedia kirjutab: “2006. aastal sai Yana Toom oma ema Margarita Tšernogorova ettepanekul Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest. Ametliku ettepaneku koostas Edgar Savisaar. Enne seda oli ta Venemaa kodanik.”
Lõpetades Toomi sõnadega: “Pole saladus, et Eestis on rassism. Imestama paneb, et ei nähta konteksti,” võib vastata: “Näeme küll, ja Yana Toomi selle kontekstis.”
Nii et Tšernogorova-Toom, millal näeb Teid kui Venemaa sigaduste kaasosalist näiteks krimmitatarlaste ees põlvili andeks palumas?