Endine Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme: mulle ei meeldinud sugugi Koonderakonna valitsus, aga tuli teha seda, mida minult oodati

Eesti, Uudised,
- Updated
©UU
Mart Helme

Siseminister Mart Helme, kes on töötanud ka mitu aastat Eesti saadikuna Moskvas, ütles, et diplomaatidel võib olla oma isiklik arvamus, kui ta istub koos sõpradega saunas väljaspool oma ametiaega, kuid riiki esindades või mistahes riiklikul tasemel Eesti või välismaa poliitikute ja diplomaatidega kohtudes ei saa olla mingisugust muud arvamust kui võimuloleva erakonna poliitiline juhtnöör.

„Kui diplomaadid kujutavad ette, et neil on isikliku arvamuse õigus ja et neil ei ole kohustust täita valitsuse poolt antud juhtnööre Eesti poliitika elluviimisel välismaal, siis tuleb neil ametist lahkuda ja astuda mõne erakonna liikmeks või kandideerida parteitu bolševikuna Riigikokku, püüda saada valitsusse ja hakata siis oma poliitikat ellu viima,“ ütles Helme, lisades, et seni kuni nad on diplomaadid, kes on kohustatud kõikide seaduste kohaselt täitma valitsuse poolt antud juhtnööre, ei ole neil mitte mingisugust õigust isikliku arvamuse korras kritiseerida valitsust või mõnd valitsuserakonda.

Mart Helmel on endise diplomaadina kogemus omast käest võtta. Ta rääkis, et talle ei meeldinud sugugi Koonderakonna valitsus, kuid just suures osas sellel ajal oli ta Eesti suursaadik Moskvas. „Mul ei jäänud midagi muud üle, kui selle valitsuse juhtnööre ellu viia,“ ütles Helme.

Helme: „Saatkond tegi majandusanalüüse, tegi kõik, mis saatkonnast olenes, et Eesti delegatsioonidele luua kontakte. Aga loomulikult ei saa suursaadik käia mööda Venemaad ja teha lepinguid, panna tohutud kaubarongid käima, see ei ole mõeldav. Saab teha maakuulamistööd, eeltööd, kontaktide vahendamise tööd ja seda ma ka tegin.“

„Kuigi ma olin tol ajal seda meelt, et Eesti peaks rohkem orienteeruma lääne, aga ka Skandinaavia poole, et mitte olla nii palju sõltuv Venemaast ja üldse idapoolsetest riikidest, ei tähendanud see, et ma ei teinud seda, mida minult valitsuses oodati,“ rääkis Helme.

Hiljuti kutsus Ameerika Ühendriikide president Donalt Trump tagasi Gordon Sondlandi, suursaadiku Euroopa Liidu juurest, kuna ta pöördus nn tagandamisprotsessis presidendi vastu.

Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison kirjutas selle peale sotsiaalmeedias, et siit on, mida meilgi õppida – riiki ei saa teenida suursaadikud ja diplomaadid, kes ei suuda järgida professionaalselt riigi poliitilist liini.

Madisoni sõnul kuulis ta hiljuti, kuidas Eesti suursaadik Soomes oli kirunud kohtumisel Riigikogu liikmete delegatsiooniga üht valitsusparteid. See annaks kohe aluse isik saadiku kohalt tagasi kutsuda. Eesti suursaadik Soomes on Harri Tiido.

Madisoni seisukoht leidis meie peavoolumeedias koheselt resonantsi ning ajakirjandus aga ka mõned poliitikud hakkasid kaitsma ametnikke ja diplomaate isegi, kui nad oma tegutsemisega vastu seadust käivad.

Reformierakonda kuuluv Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ütles, et ka diplomaatidel võivad olla isiklikud hoiakud, mida nad võivad ka väljendada.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa)  aga kommenteeris, et välisteenistus oli ja jääb poliitiliselt neutraalseks.

Sotsiaaldemokraatliku taustaga rahvusringhäälingu poliitreporter Toomas Sildam leiab, et kui diplomaatidel seaduse järgimist eeldatakse, on see justkui välisteenistuste poliitiliseks pööramine.

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused